h31903230000
Viljandimaa — Paistu
Sõggel, J. P. (Jaak)
1894
Austadud hrra Dr. J. Hurt! |
||||
| Täna tullime jälle Teid kord vaatama ja tõime ka kostiks midagi kaasa. Nagu ma m. a. kirjutasin, et oma viimase kui sõna lubasin üles kirjutada, mis iganes rahva suust kuulen ja mis vanavarasse puud. Sellepärast palun ma Teid, et mitte pahaks ei arva, kui saadetus nii halb saab olema, mis ei kõlba. Ka siis arvan ma enda veel tõiste kaastööliste seas õnnelikus, kui tean, et minu praegusest saadetusest ainult kaks riakest tarvitadud saavad. Ma arvan, see maksab mo vaeva ilusaste ära. Mis edespidi korjame, saadame kohe, võeraks meie veel ei jäe ja veel parem oleks kui sugugi ei jäeks. | ||||
| Praegused lauluriakesed olen ma sandi Jaanus Sosi (et ta pime on, siis kutsutakse teda "Pime Jaanuseks.) käest suurema osa korjanud, mõned aina minu ema käest. | ||||
| Veel kord palun andeks, et ma selles kirjas palju lobisesin. | ||||
| Tervisid neile Halliste vanavara korjajatele, kes veel agaraste töös on. | ||||
| Teile aga soovin ma soojast südamest head tervist ja pikka iga. | ||||
| Paistu-Kaarlis Saaremetsal 1894. Uuel aastal. | ||||
| Aupaklikult, Teie kaastööline J. P. Sõggel. | ||||