h32400430000
Pärnumaa — Häädemeeste
Schoberg, Karl
1895
Vanadest Eesti pulmadest Tahkuranna pool |
||||
Endisel ajal, nii arvata kolmekümne aasta eest, oli Eesti talurahva pulmapidu hoopis kenam ja naljakam kui nüüd. Vana Eesti rahva pulmadest on väga vähe kirjutud ja sellepärast on paljudele noortele eestlastele esivanemate kenad ja naljakad pulmapidud üsna tundmata. Et oma esivanemate pulmadega rohkem tutvaks saada, võtsin mina kätte ja korjasin nii palju teatusi vanade inimeste suust, kui mul võimalik oli, ning pistsin need paberisse. - | ||||
Pulmade hakatus oli ikka suuremalt jaolt kesknädali pääle lõunat ja kestsivad kuni laupäeva õhtuni, mõni kord ka pühapäeva hommikuni. Pulmaruumiks oli ikka rehetuba, mis enne pulmi järgmiselt sisse seatud: mustad suitsenud rehetoa seinad saivad toorete männapeerudega risti ja põigeti üle löödud, nii et toa sein võrgusarnane välja nägi. Pulmalaua kohta, mis ikka selle toa seina ääres seisis, kus aken oli, saivad parrede külge kaks valget ritva seotud, mis ühest toa seina äärest teise ulatasivad; nende ritvade pääle saivad valged männapuupeerud laotud, nii et laua kohalt piduruumi lagi valge oli. Pidulaua ülema otsa kohta, valge peerulae külge, sai mitmeharuline pulmalühter riputatud, mis paberist ehtetega ilustatud oli. Lühtre all laual olivad kaks nõndanimetatud "rõõsaleiba" linase riide all varjul, mis sääl mõne kunsti pärast pulma lõpuni seisivad. Pulma võerad olid sel ajal kõik enamisti vanad keskealised inimesed, sest noori pulma ei kutsutud. Varsti pääle pulmaliste kokkutulekut hakkas kambris torupill ürgama, mis mehi ja naisi labajalavaltsi ja orjatantsu sundis laskma, sest neid tantsusi sai vanade eestlaste seas kõige rohkem tantsitud. Kui vahest nii juhtus, et torupill kinni jäi, siis sai ta ukse alla maha pandud, kust naesed üle käisivad, siis pidi ta jälle lahti pääsma. - | ||||
Neljapäeva hommikul oli mõlemil pool pulmalistel suur valmistamine: mõned mehed nooriku poolt pulmalistest võtsivad õlgi ning läksivad teistele pulmalistele teesid märkima; iga tee ääres oleva puu ja teiva külgi sai õletuust seotud, sagedasti saivad nee tuustid koguni võõreti tee pääle pandud, mis võeraid pulmalisi eksiteele pidi juhtima. Selle aja sees olivad suured asutused noormehe pool pulmaliste seas nooriku järgi sõitmiseks; suur kotitäis vanu vaagna ja klaasitükka sai nooriku väljaostmiseks valmis pandud. Noormees, raudkäsi ja noormehe vend, keda ajumeheks kutsuti, panivad omale valged riided ümber, mille otsad kahe reesiga selja taha kinni saivad pandud; niisuguseid riideid hüüti rätedeks. Pääs olivad neil vanad eesti tarjadega mütsid, mille ümber laiad eesti vööd olivad seotud; nende vööde otsad rippusivad selja taga. Pääle ehtimise laulsivad lauljad naesed: | ||||
8 | Peiupoiss, peiu sulane, | |||
9 | Ole hoolas hommikulla, | |||
10 | Varane enne valge'eda. | |||
11 | Pane aga mustad munderisse, | |||
12 | Kõrvid karunahkadesse, | |||
13 | Hallid hõbehelmetesse, | |||
14 | Paadid pane paaterisse: | |||
15 | Meil on mõte teele minna, | |||
16 | Teele minna, maale saada. | |||
17 | Millas saame langu kodu, | |||
18 | Pikka pinki istumaie? | |||
19 | Neiu uinub oodates | |||
20 | Ja väsib välja vaadates. | |||
pag. 47 | ||||
Nooriku kodu minnes sõitis ajumees ratsahobusega pulmaliste ees. Kui peigmehe poolt pulmalised pruudi kodu ligidale jõudnud, siis jäävad nad peatama ja ajumees sõidab üksi pruudi kodu ning katsub säält salaja midagi ära tuua, oma pulmalistele vahvuse märgiks näha; muidugi on tal äratoomine väga raske, sest teised arvavad ära, mil ajal ta tuleb, ja panevad vahid välja. Mõnikord läheb tal ometi korda säält midagi ära tõmmata, kas või peoga õlgi katuse räästast. Ruttu sõidab ta selle märgiga oma pulmaliste juurde tagasi; need võtavad teda suure hõiskamisega vastu. Siit antakse tal suur eesti kannu täis õlut ja saadetakse teda sellega tagasi. Nooriku poolt pulmalised võtavad õlle vastu ja saadavad oma õlut ka teistele. Kui nad ajumehest toodud õlle ära on joonud, hakkavad nad suure kisaga ja hõiskamisega nooriku kodu sõitma. Iseenesest mõista, et torupill sel ajal hullupööra müürgab. On võerad pulmalised nooriku värava taha jõudnud, siis hakkab sääl suur tingimine, missuguse summa eest võeraid sisse võib lasta. On tingimised kokku saanud, mis muidugi mõne hää tuhande juurde jäivad, siis viskavad võerad pulmalised oma suure rahakoti kõlinal sisse, mille järele ka värav lahti saab tehtud. Sel ajal laulvad nooriku poolt kaasikud: | ||||
24 | Ju tuleva, ju nähikse; | |||
25 | Torukübarad tulevad, | |||
26 | Pika nuki mehi nähikse. | |||
27 | "Kus te lääte, mis te käite? | |||
28 | Ehk te Riia rehelised, | |||
29 | Ehk te Poola postiviijad?" - | |||
30 | "Tee lääb Pärnu linna pääle, | |||
31 | Rada lääb Rae kõrtsi pääle." | |||
32 | "Kus te lääte, mis te käite? | |||
33 | Neiu ammu siita läinud. | |||
34 | Neiu läks uue laeva pääle, | |||
pag. 49 | ||||
36 | Pani põlle purjuesse, | |||
37 | Põllepaelad peele'esse. | |||
38 | Pani sõrmed sõudemaie, | |||
39 | Varvad vastu lükkamaie. | |||
40 | Pärnus ta pääd sugenu, | |||
41 | Virus nähtud viimast korda." | |||
Noormehe poolt lauljad naesed laulavad selle pääle: | ||||
44 | Tere, meie uued langud, | |||
45 | Tere, vastased vanemad! | |||
46 | Kas toheb tulla tubaje, | |||
47 | Alla räästa ajada? | |||
48 | Ehk on teil oja ukse alla, | |||
49 | Ehk on läte läve alla, | |||
50 | Kus ma kastan kalli põlle, | |||
51 | Liutan liiniku hõlma? | |||
52 | Tere, tere, langukesed! | |||
53 | Enne olime soode langud, | |||
54 | Soode langud, maade langud, | |||
55 | Aga nüid langud läbi omatsed, | |||
56 | Mesimarja memme langud, | |||
57 | Ise targa taadi langud. | |||
pag. 50 | ||||
Ehk jälle: | ||||
61 | Tere saaja, tere saksa, | |||
62 | Tere pulma, tere poodi, | |||
63 | Tere puhas pulmarahvas. | |||
64 |
Kas teil kõrengid1 Varnad. tuasse?
|
|||
65 | Kus võib panna velle vilti, | |||
66 | Sõsara sõba sinitse? | |||
Selle pääle laulvad teised lauljad naesed: | ||||
69 | Tulge meie tubaje, | |||
70 | Võtke meie võida-leiba, | |||
71 | Katske meie kalaleiba. | |||
Nüüd on võõrastel luba tuppa tulla, kus neil esimest korda õllepudi süüa antakse; see pudi sai õllest ja hapu leiva tükkidest keedetud, kuhu siirupit ja piima hästi sekka pandi. Pääle esimise korra söömist hakkab nooriku otsimine, mis järgmiselt sünnib: kambri aknad saavad linadega ja vaipadega kinni pandud, nii et kambrisse valgust ei paista. Noorik ja mõned tema poolt pulmanaesed istuvad keset pimedat kammert istmete pääle. Nende istujate üle saab vaip laotud. Nüüd tuleb üks noormehe poolt pulmanaene noorikut otsima, ning ise laulab: | ||||
74 | Siia on veli viinad toonud, | |||
75 | Siia on veli asjad annud, | |||
76 | Siia on tema pandid pannud. | |||
77 | Neiukene, noorukene, | |||
78 | Anna mul käsi kädeje, | |||
79 | Pista mul pöial piusse. | |||
Otsija võtab ühe peidus oleva naesterahva käest kinni ning viib teda välja valgele. On ta võõriti osanud (trehvanud), siis laulavad lauljad naesed: | ||||
82 | Vii ära, too teine: | |||
83 | See pole velle vääriline, | |||
84 | Mustakuue aruline, | |||
85 | Allikuue murreline, | |||
Pooldid paha meelega ja häbiga läheb tema tagasi ning laulab: | ||||
88 |
Ei mina taha junteriku,2 Vilets, järelejäänud.
|
|||
89 | Junteriku, jänteriku; | |||
pag. 52 | ||||
91 | Junterikud järel jooksvad, | |||
92 | Jänterikud järel jäävad, | |||
93 | Ma otsin seast sirgemida, | |||
94 | Teiste vahest valgemida. | |||
On ta viimaks õigesti leidnud, siis viib ta teda tuppa ja laulab: | ||||
97 | Kätte sain oma käokese, | |||
98 | Piusse sain piu linnu. | |||
99 | See on velle vääriline, | |||
100 | Mustakuue murreline. | |||
Toas laseb ta noorikuga mõne keeru tantsu, mida nooriku "jalakatsumiseks" nimetatakse. Pääle selle viib ta nooriku noormehe kõrvale laua taha, kes teda sääl suure armuga vastu võtab ning oma kõrvale istuma seab. Nüüd hakkab täielik pulmasöömaaeg, sest nüüd on ka noorik käes, kelle puudumine selle ajani pidu palju takistas. Inimesed lähevad ikka kord korralt rõõsamaks ja sagedamini käib napiga viinapudel3 Laia ümmarguse maoga pudel. ja kirjadega õllekann käest kätte. Pääle sööma on päris pulmakära lahti ning laulud kõlavad siis mitmesugused, küll nooriku, küll viina ja õlle kiituseks, nii kui: |
||||
103 | Emakene, memmekene, | |||
104 | Küll on hale andemine, | |||
105 | Küll on läila lahutamine: | |||
106 | Kui oli tütar kodusse, | |||
107 | Siis olid siad siledad | |||
108 | Ja lambatalled lahedad, | |||
109 | Ning lehmad olid libedad. | |||
110 | Siad jäävad lauta singumaie, | |||
111 | Lambad lauta määgimaie, | |||
112 | Hobu jääb talli hirnumaie - | |||
113 | Seda hääda söötajada, | |||
114 | Seda hääda jootajada; | |||
115 | Nutma jäävad härjad, nutma jäävad orjad, | |||
116 | Nutma jäävad noored poisid. | |||
pag. 54 | ||||
Ehk jälle: | ||||
120 | Umal huikab pajusse, | |||
121 | Käbal käärib põõsaesse: | |||
122 | "Tule siia, noori mehe, | |||
123 | Vie mind viinale virule, | |||
124 | Vii mind õllele virule, | |||
125 | Vii mind kotile koduje, | |||
126 | Pane mind parre ääre pääle, | |||
127 | Säält mind tõuka tõrre sisse, | |||
128 | Aja mind säält astenesse. - | |||
129 | Kes siis joob, joobnuks jääb, | |||
130 | Kes siis maitseb maha jääb: | |||
131 | Mehed mütsita müravad, | |||
132 | Naesed tanuta tantsivad, | |||
133 | Poisid poole roomakili, | |||
134 | Neiud neljatöllakili." | |||
Selle aegus müürgab torupill kambris ja sunnib noort ja vana tantsima. Tantsimine kestab ligi õhtuni, mille aegus ka hästi nooriku jalga saab katsutud. - Enne noormehe poolt pulmaliste ärasõitmist on nooriku ehtimine, mis järgmiselt sünnib: Pulmarahvas kogub kambrisse kokku, kuhu peigmees, noorik, raudkäsi ja vennanenaene4 See on üks ligem nooriku sugulane juba enne on kokku tulnud. Enne ehtimist laulavad kaasikud: |
||||
137 | Tule ette ehtimaie, | |||
138 | Tule vahel vaatamaie; | |||
139 | Nüid seisad sa sõja seasse, | |||
140 | Alla haljaste odade. | |||
141 | Võta nüid ette eide hoole, | |||
142 | Eide hoole, eide meele. | |||
143 | Nuta, nuta, neiukene, | |||
144 | Kui ei nuta ehtienne, | |||
145 | Siis sa nutad elade'enne. | |||
Ehtimise ajal paneb vennanenaene kõige enne noorikule torutanu päha. Pääle selle pannakse talle räte5 Valge linane riie. ümber ja valged sõrmkindad kätte, nii samma kui noormehelgi. Selle järgi on nooriku piiramine. Esite käib raudkäsi kolm korda ümber nooriku ja tõstab teda pääle viimse korra ümberkäimise kolm korda ülesse, pääle selle käib noormees ka kolm korda ümber ja tõstab noorikut ka kolm kord ülesse ning sõnab ise sääljuures: "Aituma memmele, aituma taadile selle soja pulli eest!" |
||||
Selle aegus laulavad kaasikud: | ||||
150 | Piiri nüid oma piusse, | |||
151 | Kääri nüid oma käde'esse. | |||
152 | Hellakene, vellekene, | |||
153 | Mõistad võtta mu õdeje, | |||
154 | Mõista siis hoida mu õdeje. | |||
Pääle selle saab noorpaar väljast läbi tuppa viidud, aga enne oma koha päält äraminekut puistab noorik ühe rubla oma ema jäoks maha. Kambriuksest välja minnes teeb enne raudkäsi ja pärast noormees kolm risti puumõõgaga kambriukse ette, selle aegus laulavad kaasikud: | ||||
157 | Heida ette eide risti, | |||
158 | Taha heida taade risti, | |||
159 | Et tend nõiad ei nõiu, | |||
160 | Et tend targad ei taha, | |||
pag. 57 | ||||
162 | Nõial silmad nõgesisse, | |||
163 | Hakil ajateivaesse, | |||
164 | Kadedale katuksele. | |||
Kambrist viiakse noorpaar tuppa, kus nad söömalaua taha järgmises korras istuvad: kõige ülemal raudkäsi, siis noormees, selle järgi vennanenaene ja siis noorik, seda allapoole istuvad noormehe ja nooriku vennad ja õed. Laua tagant ära minnes puistab noorik jälle ühe rubla pingi pääle oma ema jäoks, kust see teda laua koristamise aegus ära võtab. Pääle sööma hakkavad noormehe poolt pulmalised ja ka ühes nendega noorik ärasõitmisele valmistama. - | ||||
Pääle sööma lauldakse: | ||||
169 | Aituma meie täname | |||
170 | Söötamasta, jootamasta, | |||
171 | Au ilust andamasta. | |||
172 | Täis me suuni, täis me pääni; | |||
173 | Täis me suuni sooja rooga, | |||
174 | Otsani ani osada, | |||
pag. 58 | ||||
176 | Kaelani kanalihada. | |||
177 | Ära me jõime selle õlle, | |||
178 | Kus oli küinar kirja pääle, | |||
179 | Kus oli vaksa vahtu pääle. | |||
180 | Hää mees oli õlle teinud, | |||
181 | Parem mees oli umalad pannud; | |||
182 | Linnased tõi Riia linnast, | |||
183 | Umalad tõi Uulu mõisast. - | |||
184 | Aituma meie täname | |||
185 | Söötamasta, jootamasta, | |||
186 | Au isust andamasta. | |||
Ehk jälle: | ||||
189 | Küll jõin kapast, küll jõin kannust, | |||
190 | Küll jõin pikast piikeriistast, | |||
191 | Küll jõin laiast klaasipõhjast. | |||
192 | Ära jõime Riia õlle, | |||
193 |
Riia õlle, Roopa6 Sõnast "Euroopa". õlle.
|
|||
194 | Poola pullikad puhastasim', | |||
195 | Riia tündrid tühendasim'. | |||
Enne ära sõitmist laulavad kaasikud peigmehele: | ||||
pag. 59 | ||||
199 | Ellakene, vellekene, | |||
200 | Tee sa niidist piitsakene, | |||
201 | Õlekõrrest varrekene: | |||
202 | Enne löö sõrmed seina vastu, | |||
203 | Sõrmenukad nurka vastu, | |||
204 | Kui lööd noorta naista vastu. | |||
Noormehe poolt pulmalistele ärasõitmist meele tuletades, laulavad naesed: | ||||
207 | Lähme teele sõitemaie, | |||
208 | Tee on pikka, see meid petab, | |||
209 | Laan on laia, see meid laidab, | |||
210 | Tee on pikka piirumetsa, | |||
211 | Laan on laia lauametsa. | |||
212 | Mäger aga laulis männametsas, | |||
213 | Piu see laulis pihlakmetsas, | |||
214 | Kägu aga kukkus kuuse otsas. | |||
215 | Sõitsin jälle tüki teeda, | |||
216 | Tüki teeda, marga maada. | |||
217 | Mis mul sääl vastu tule'esse? | |||
218 | Vastu tuli vaese mehe saunake | |||
pag. 60 | ||||
220 | Vaese mehe pojal olid pulmad, | |||
221 | Sandi tütar sai mehele. | |||
222 | Ei olnd laudas laulejada, | |||
223 | Ega kambris kaasitajat. | |||
224 | Piu pandi pinki istumaie, | |||
225 | Lõo pandi lauda laulamaie, | |||
226 | Käu pandi kurta kurtemaie, | |||
227 | Karu pandi kambre kaasitama. | |||
Ära sõites sõidavad noormees, noorik, raudkäsi ja ajumees esimise hobuse pääl, aga teised pulmalised nende järgi. Noormees pidi ikka enne ärasõitmist ise nooriku saani tõstma. Nooremehe kodu jõudes, tõi ämm vaiba välja, laotas seda vankri ehk saani kõrvale maha, mille palgaks noorik rubla ehk poole vaiba pääle puistab. Ukse ees, kui hobused kinni peetakse, tõmmab ajumees noormehe hobuse päält looga ja viskab seda üle katuse teine pool maja. Toas võtab äi mõõgaga nooriku pääst uju ehk räte ja paneb seda laua ülema otsa kohta peerude pääle, kus ta kuni pulma lõpuni seisab. Nüüd läheb noorik ahju juurde, kuhu kolm puuhalgu valmis on pandud. Kaks halgu viskab ta ahju, aga kolmandama viskab ta ahju pääle, nii et sein väriseb. Pääle selle viiakse noorik ja noormees aita magama, kuhu neil enne juba ase valmis on tehtud. Magama saatmine sünnib järgmiselt: suure laulukisaga viiakse noorpaar aita, voodi juures tõukab neid äi kolm korda voodisse, kuna nad iga kord üles tikuvad; selle aegus lauldakse: | ||||
230 | Suikuma jäävad suured silmad, | |||
231 | Magama kulmud madalad; | |||
232 |
Tui tahab tududa,7 Uinuda, magada.
|
|||
233 | Marjake tahab magada. | |||
234 | Viime see tui tuduma, | |||
235 | Marjake viime magama. | |||
Järgmisel päeval sõidavad nooriku poolt pulmalised, keda päralisteks hüütakse, nooriku kirstuga teiste pulmaliste juurde. Sääl peetakse neid nii sama värava taga kinni, kui nad ise enne teisi pidasivad ja saavad üksnes kõrge hinna eest sisse lastud. On võõrad pulmalised tuppa läinud, antakse neile kohe kehakinnitust, varsti pääle sööma on veimede jägamine. Noorik, vennanenaene, peigmees, ajumees ja teised pulmalised tulevad aita kokku. Nooriku vend teeb kirstu ukse lahti ning võtab kõige päälmised kindad, mis tema jaoks sinna on pandud, ära. Noorik ja vennanenaene võtavad veimed ning kannavad neid inimestele kätte, kuna nende järele kaks teist naist käivad; üks neist kannab põlle sees leivaviilukid, aga teine viinapudelit, millest nad ka igaühele osa jägavad. | ||||
Selle aegus lauldakse: | ||||
240 | Läbi mina sõitsin sajad sajad, | |||
241 | Viiedkümned viied pulmad. - | |||
242 | Ei saand neida andesida, | |||
243 | Paremida pantisida, | |||
pag. 63 | ||||
245 | Mis sain viimsest vennanaesest. | |||
246 | Küll on pikad, küll on laiad, | |||
247 | Küll on pikad ja peeniksed, | |||
248 | Küll on laiad ja lahedad, | |||
249 | Sisse löödud siidilõngad, | |||
250 | Maalemeistri maalelõngad, | |||
251 | Otsa pääl siin hõbetutid, | |||
252 | Keskel keerud kirjalõngad. | |||
Pääle veimete jagamise viiakse noorik lauta, kus tal tema jäoks lehm kätte näidatakse, kellele ta sukad sarvi seob. Lammas saab temale ka näidatud, sellele seob ta kindad kaela. Need sukad ja kindad saavad pärast äiale. Lauda juurest toa juurde minnes läheb noorik kaevust mööda, kuhu pang veega on pandud, seda pange peab ta oma usinuse ülesnäitamiseks ümber lükkama. Pooljookstes läheb ta kaevust mööda, lükkab veepange jalaga ümber ja läheb ise edasi. Toas võtab ta uue roobi ja tõmbab sellega söed koldesse. Roopi ära pannes jätab ta roobivarre pääle ühed säärepaelad. Nüüd võtab ta luua ja hakkab sellega toa põrmandat pühkima; on ta toa puhtaks pühkinud, siis paneb ta luua nurka ja varre külge ka ühe paari kindaid. Need kindad ja säärepaelad saavad pärast talupoisile, kes roobi ja luua on teinud. Kõik see päev saab rõõmsas lustipidus kuni õhtuni ära viidetud. Õhtu enne päraliste ärasõitmist on rahaajamine, mis järgmiselt sünnib: nooriku vend läheb laua taha, kus puust kauss valge rätiku alla on peidetud, ning hakkab sääl kahe rusikaga vastu lauda põrutama ning rahvast pulma kutsuma. Selle kutsumise pääle lähevad kõik pulmalised laua juurde ja panevad sinna kausi pääle raha, nii palju kui kellegil võimalik on, mida see hõiskaja kohe kausisse riide alla ära peidab. Varsti pääle rahaajamise on õhtu söömine, a nooriku oma kohus on lauda puhtaks pühkida, mis järgmiselt sünnib: noorik võtab valge rätiku ja tühja vaagna kätte, läheb laua taha ja hakkab sääl lauda pühkima, on ta pühkimise järjega alla laua otsa juurde saanud, siis panevad ülema laua otsa juures olejad pulmalised kopikalisi ehk kahesid vaskrahasi kõlinal laua pääle ning karjutakse, et laud must on. Suure kärmusega tuleb noorik ja pühib laua musta kõlinal vaagnasse, kuna teise laua otsa juures niisamasugune asi end kordab ja jälle karjutakse, et laud must on. Niisugune lauapühkimine kestab vahest mitu tundi ja noorik kogub mitu rubla raha. | ||||
Enne päraliste ärasõitmist laulavad noormehe poolt lauljad naesed: | ||||
257 | Päralised, pikad päevad, | |||
258 | Tundke häbi ära minnes, | |||
259 | Aeg on ammu ära minna: | |||
260 | Härg on tervelt ära söödud, | |||
261 | Nahk on pooleli peetud. | |||
pag. 66 | ||||
Päralised vastavad: | ||||
265 | Langukesed, linnukesed, | |||
266 | Andke meil aega arvata | |||
267 | Ja rohkem järel mõtelda. | |||
268 | Ei me enne siit ei lähe, | |||
269 | Alles meil õde õpemata, | |||
270 | Noori neidu noomimata - | |||
271 | "Neiukene, noorukene | |||
272 | Ole hää ämma vastu, | |||
273 | Ole pehme pere vastu, | |||
274 | Lahe talu laste vastu. - | |||
275 | Pere tahab pehmet pesitajat, | |||
276 | Talu tahab tarka tallitajat." | |||
Pääle selle sõidavad päralised ka varsti ära. Terve laupäev otsa peetakse veel mõlemil pool pulmi, kuna peigmehe poolt pulmalised rõõmupidu pidavad, on teised selle vastu koguni kurvad. | ||||
1
Varnad. 2 Vilets, järelejäänud. 3 Laia ümmarguse maoga pudel. 4 See on üks ligem nooriku sugulane 5 Valge linane riie. 6 Sõnast "Euroopa". 7 Uinuda, magada. |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
E 41995 | 95 % |
|
E 41994 | 94 % |
|
E 41994 | 93 % |
|
E 41994 | 91 % |
|
E 41994 | 89 % |
|
E 41994 | 89 % |
|
E 41994 | 82 % |
|
E 51982 | 79 % |
|
EÜS I 803 (97) | 78 % |
|
E 51982 | 71 % |
|
ERM 21, 7 | 70 % |
|
EÜS X 2749 (357) | 59 % |
|
ERA II 7, 444 (113) | 51 % |
|
EÜS IV 144 (130) | 51 % |
|
EÜS IV 144 (133) | 51 % |
|
H II 41, 611 (19) | 50 % |
|