H III 24, 587/91 (29)

h32405870029
Pärnumaa — Halliste
Sõggel, J. P. (Jaak)
1896

Metadata

COL: J. P. Sõggel
ID: H III 24, 587/91 (29)
LOC: Halliste khk.
ZANR: kombekirjeldus/regilaul
TMP: 1896

Jõulud
Juba enne jõulu laulsivad lapsed tihti:
     4  Jõhgadi, jõhgadi jõulud tuleve,
     5  Sis saave latsed saia süvva,
     6  Oma käege orsti võtta!
Ja jõulud olivad ka tõeste oodetavad pühad noortele kui vanadele. Jõulu ajal tehti ka muidugi paremad leiba, keedeti ka rohkem liha valmis kui muul ajal - ja vorstisid, oh sa kallikene, neid sai jõulu ajal süüa mis ime. Rõemsamaid pühi ei olnud ju vanal ajalgi muid kui jõulud. Laupäeva õhtul tehti jõulukuuske. Selle tarvis toodi metsast kahar kuusk keset tare, sellele panti omatehtud küünlad otsa põlema, mõned said jo kompvekid kah, noh ilus oli siis muidugi. Kuuse põlemise ajal, jõululaupäeva õhtul oli ka üks tõistele kinkimine moodiks. Siis kinkisivad vanemad lapstele ja lapsed vanemadele, poisid tüdrukudele ja tüdrukud jälle poistele; kes ikka vähagi jõudis, see midagi tõisele kinkis, kas või paljalt piitsavarre, ehk lehmalöa, - kui ta ikka muidu kinkinud oli. Kinkimiste läbi näitasivad rahvas üles, kuida nad jõulusid armastasivad. - Jõulu laupäe- va õhtul kuni esimese püha hommikuni pidi tuli igas kambris üleval olema, kus aga ial inimesi elutses ja ei lastud ialgi enne tuld ära kustuda kui esimesel pühal valge juba väljas oli. Lapstele öeldi öösel tihti: "Hoitke, et te tuld ära ei kustuta!" - Jõulu esimesel pühal hommiku poole ööd, viidi igale elajale ka pisut leiba, sellepärast et ka nemad seda päeva õieti tunneks. Kui ka mitte rohkem, siis pidi ometi iga loom kolm pala leiba ära saama. Ka heinu anti sel ajal iga loomale oma jagu. Hommikune söötmise kord tulli muidugi omal ajal; see hommiku pool ööd söötmine ei takistanud seda. - Valguse andjaks tarvitadi kõik see jõulu aeg läbi omatehtuid rasvaküünlaid, muidu muul ajal sai aga peergusid põletatud. Juba sügisel loomade tapmise ajal korjati küünlade jaoks rasva, ning nimetadi seda jõuluküünla rasvaks. - Jõululaupäeva õhtul toodi hulk õlgi taresse, laotadi põrandule laiali ja seda kutsuti "sütsu", mõnel kohal jälle "udsi". See sütsu hoiti pühad läbi põrandul maas ja siis kui tare kuumaks oli köetud, siis pikutasivad vanad kui noored selle sees, laulsivad, lugesivad ja olivad rõemsad. Esimesel pühal lauldi muidugi Jumalast, pärast tõistel pühadel jälle kaasitadi ja lauldi muid laulusid; mõne laulu iga sõna järel ütelti ka "jõulu," mõne laulu sõna järel ütelti jälle "pühi". Kõik oli nii lõbus pealt kuulda, et seda nüüdsel ajal järele mõteldes vesi silmi tikub tulema. (Nii vanade ettejutustajade järel kirja pandud.) - Jõulude üle teadsivad veel vanad ja noored mõnda omal ajal jutustada ja need jõulud seisivad neile keik meeles. Nii palju mõjusivad jõulud muistsel ajal.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

E 67253 (1) 37 %
E 67312 37 %
ERA II 32, 234 (10) 35 %
ERA II 42, 686 (35) 35 %
E 49380 34 %
E 70593 (48) 33 %
E 74585 (1) 33 %
Leoke 3, 46 (33) 31 %
Leoke 3, 279 31 %
ERA I 3, 308 (24) 31 %
EÜS VI 112 (47) 30 %
ERA II 10, 164 (6) 30 %
H III 27, 155 30 %
ERA II 10, 241 (1) 29 %
ERA II 291, 125/6 (3) 26 %
EKmS 4° 2, 771 (78) 26 %
ERA II 299, 139/50 (13) 24 %
E 40938 (6) 20 %
H I 4, 644 (5) 18 %