|
|
1 |
Mets kohiseb ja pilved jooksvad ruttu,
|
|
|
|
2 |
Üks neitsi istub jõekalda pääl.
|
|
|
|
3 |
Ei kuule lained tema kaebvat nuttu,
|
|
|
|
4 |
Ta istub südaöösi üksi sääl.
|
|
|
|
5 |
Mis on see häda, mis ta südant vaevab?
|
|
|
|
6 |
Ja talle nõnda palju kurbtust teeb,
|
|
|
|
7 |
Et käsa ringutes ta seda kaebab,
|
|
|
|
8 |
Ja lõhkedes tal süda rinnus keeb.
|
|
| |
pag. 551
|
|
|
|
10 |
Ta hüüab meeleäraheitmisega,
|
|
|
|
11 |
Et metsast kõlab tagasi ta hääl:
|
|
|
|
12 |
"Mis on need lilled oma õiedega?
|
|
|
|
13 |
Mis on mul armas veel siin ilma pääl!
|
|
|
|
14 |
Mu kõigi kallim selle häda orus
|
|
|
|
15 |
Mu armas peig on maha jätnud mind!
|
|
|
|
16 |
Kus on mu neitsi au ja kõik mu lootus
|
|
|
|
17 |
Mis on mu palk, et armastasin sind!"
|
|
|
|
18 |
Ta taevakarva silmest lõppemata
|
|
|
|
19 |
Nüüd jooksvad valusasti pisarad,
|
|
|
|
20 |
Need aitvad tema valu vähendada
|
|
|
|
21 |
Ja on kui roosil kaste ülevelt.
|
|
|
|
22 |
Et pisarad tal mööda palet jooksvad
|
|
|
|
23 |
Ei too nad tagasi ta armastust,
|
|
|
|
24 |
Ja siiski, tema valu, kurbtus jäävad
|
|
|
|
25 |
Tal trööstiks, mälestuseks igavest.
|
|
|
| |
|