|
|
1 |
Üks neitsi kõrge kalda pääl
|
|
|
|
2 |
Ja vaatas mere pool.
|
|
|
|
3 |
Üks ilus laev see sõudis sääl
|
|
|
|
4 |
Ei teadnud kes sääl pääl.
|
|
|
|
5 |
Siis lasti ankur meresse
|
|
|
|
6 |
Laev seisis liikmata.
|
|
|
|
7 |
Kolm krahvi jõudsid kaldale
|
|
|
|
8 |
Säält maale paadiga.
|
|
|
|
9 |
Kui tema juurde jõudsid nad
|
|
|
|
10 |
Siis noorem nende seast
|
|
|
|
11 |
Tal andis klaasist rüübata
|
|
|
|
12 |
Nüüd magust viina heast.
|
|
| |
pag. 554
|
|
|
|
14 |
Siis võttis sõrmest sõrmukse
|
|
|
|
15 |
Mis oli selge kuld,
|
|
|
|
16 |
Ja kinkis seda temale
|
|
|
|
17 |
Ja ütles armsast tal:
|
|
|
|
18 |
"Nüüd räägi kodus emale
|
|
|
|
19 |
Ja näita sõrmust tal,
|
|
|
|
20 |
Ma arvan, et see temale
|
|
|
|
21 |
On tõest rõemuks küll."
|
|
|
|
22 |
Ta täitis käsku kärmeste
|
|
|
|
23 |
Läks koju ruttama,
|
|
|
|
24 |
Ja näitas sõrmust emale
|
|
|
|
25 |
Ja rääkis kurtmata:
|
|
|
|
26 |
"Üks krahv, kes tuli laevaga,
|
|
|
|
27 |
Mind tahab kosida,
|
|
|
|
28 |
Ja saatis su käest küsima,
|
|
|
|
29 |
Kas lubad seda ka."
|
|
|
|
30 |
Sai tütar luba küsinud,
|
|
|
|
31 |
Siis ütles ema nii:
|
|
|
|
32 |
"Kui krahv sind omaks arvanud
|
|
|
|
33 |
Ei keelata ma või!"
|
|
|
|
34 |
Krahv läks ka luba küsima
|
|
|
|
35 |
Siis oma vanemilt.
|
|
|
|
36 |
Ta isa käest sai tapelda,
|
|
|
|
37 |
Ja vihaseks jäi vend.
|
|
|
|
38 |
Krahv sõitis pruudi juurde säält
|
|
|
|
39 |
Tal oli hale meel.
|
|
|
|
40 |
Ta tõstis nuttes oma healt
|
|
|
|
41 |
Ja ütles pruudil veel:
|
|
|
|
42 |
"Ei või ma ühti parata
|
|
|
|
43 |
Ei või ma võtta sind.
|
|
|
|
44 |
Ma isa käest sain tapelda
|
|
|
|
45 |
Ja vihaseks jäi vend.
|
|
|
|
46 |
Sest et sa olla halvast soost
|
|
|
|
47 |
Ja mina krahvi poeg,
|
|
| |
pag. 555
|
|
|
|
49 |
Sest pian ilma jääma sust
|
|
|
|
50 |
Nüüd kõik see eluaeg.
|
|
|
|
51 |
Siis neitsi süda kurvaks sai
|
|
|
|
52 |
Ja mõttetesse jäi,
|
|
|
|
53 |
Ta halest silmad maha lõi
|
|
|
|
54 |
Ja ütles krahvil nii:
|
|
|
|
55 |
"Kui mina olen halvast soost
|
|
|
|
56 |
Ja sina krahvi poeg,
|
|
|
|
57 |
Siis tahan kloostri minna nüüd
|
|
|
|
58 |
Jään nonneks eluaeg."
|
|
|
|
59 |
Kuis ütles, nõnda tegi ta
|
|
|
|
60 |
Ja läksgi kloostrisse.
|
|
|
|
61 |
Sääl haigeks jäi ja suri ka
|
|
|
|
62 |
Kolm päeva järele
|
|
|
|
63 |
Ei teadnud krahv, et surnud ta,
|
|
|
|
64 |
Sest mõtles eneses:
|
|
|
|
65 |
Ma lähan teda vaatama
|
|
|
|
66 |
Mis teeb ta kloostri sees.
|
|
|
|
67 |
Ta laskis kutsart panna nüüd
|
|
|
|
68 |
Kaks hobust sadula.
|
|
|
|
69 |
Ja ütles: "Lähme sedamaid
|
|
|
|
70 |
Nüüd kloostri rutuga!"
|
|
|
|
71 |
Kui kloostri ligi jõudsid nad,
|
|
|
|
72 |
Siis surnut kanneti.
|
|
|
|
73 |
Neil vastu leinalauluga
|
|
|
|
74 |
Ja viiti kabeli.
|
|
|
|
75 |
Kui küsis krahv: "Kes on siin surnd?"
|
|
|
|
76 |
Siis öeldi temale:
|
|
|
|
77 |
"Üks neitsi, kes nüüd hilja tulnd
|
|
|
|
78 |
Nüüd meie kloostrisse.
|
|
|
|
79 |
Kui tuli, varsti haigeks jäi
|
|
|
|
80 |
Ja suri pea ka.
|
|
| |
pag. 556
|
|
|
|
82 |
Kolm päeva siin ta olla sai
|
|
|
|
83 |
Nüüd läinud magama."
|
|
|
|
84 |
Krahv küsis: "Mis ta nime on?"
|
|
|
|
85 |
Nad kostsid: "Loviisa."
|
|
|
|
86 |
Krahv ehmatas, sest et ta õnn
|
|
|
|
87 |
Nüüd oli otsas ka.
|
|
|
|
88 |
Ta ütles: "Kas on tõsi see
|
|
|
|
89 |
Et surnud on mu pruut?
|
|
|
|
90 |
Siis suren siia sammusse
|
|
|
|
91 |
Mul pole rõemu muud.
|
|
|
|
92 |
Kui tema suri murega,
|
|
|
|
93 |
Ma suren valuga!"
|
|
|
|
94 |
Ja kui sai seda öelnud ta
|
|
|
|
95 |
Siis närtsis korraga.
|
|
|
| |
|