|
1 |
"Mu pruut, mis pisarad sul silmis?"
|
|
|
2 |
Nii küsis Ludvig Clara käest.
|
|
|
3 |
"Mis vaevab sinu südant ilmas,
|
|
|
4 |
ma rõõmustaks sind kõigest väest."
|
|
|
5 |
"Sa küsid armas, mis mind vaevab,
|
|
|
6 |
Mis ajab südant lõhkema,
|
|
|
7 |
Sest neljas käsk mu pääle kaebab,
|
|
|
8 |
Ei või sust siiski lahkuda!"
|
|
|
9 |
"Oh jäta sa need kõned maha
|
|
|
10 |
See on su igapäevne viis,
|
|
|
11 |
Et saaksime siis seda näha
|
|
|
12 |
Kes sulle patuks arvab siis.
|
|
|
13 |
Kui sinu isa uhkus, ahnus
|
|
|
14 |
Meid tahab ühest lahuta. -
|
|
|
15 |
Oh, oh ei mitte, minu armas,
|
|
|
16 |
Sa oled ja pead jääma veel!
|
|
|
17 |
Miks kahvatud mu pruut nii ära,
|
|
|
18 |
Miks on su käsi nõnda külm?
|
|
|
19 |
Või põlgad mind ehk Klara ära
|
|
|
20 |
Või on sul teine armsam veel?
|
|
|
21 |
Oh räägi mulle omad mured
|
|
|
22 |
Oh armuke, oh kuule mind!
|
|
|
23 |
Mu käte vahel sina sured
|
|
|
24 |
Üks teine ei pia saama sind!"
|
|
|
25 |
"Oh kuule, surm, mul armas ole!
|
|
|
26 |
Sest krahv mind tahab omale,
|
|
|
27 |
Surm üksi päästab, kui tema tuleb,
|
|
| |
pag. 558
|
|
|
29 |
Sest isa lubas krahvile!"
|
|
|
30 |
"Kui südamest sa oled rääkind
|
|
|
31 |
Siis tahan seltsis surra ma
|
|
|
32 |
Siis anna viimist suud veel mulle
|
|
|
33 |
Enne kui hakkab surm ja piin!"
|
|
|
34 |
Siis tõmbas mõega tupest välja
|
|
|
35 |
See oli üsna verine.
|
|
|
36 |
Siis põlvili ta maha langes
|
|
|
37 |
Suud andis surnud pruudile.
|
|
|
38 |
Siis võttis kalli surnu keha,
|
|
|
39 |
Viis aida lillepõessasse
|
|
|
40 |
Siis tõmbas mõega tupest jälle
|
|
|
41 |
Ja hüüdis: "Sõber, tule sa!
|
|
|
42 |
Mind päästa ilmast, eluvaevast!"
|
|
|
43 |
Ja oma rinda pistis ta.
|
|
|
44 |
Sääl lilleaias puide vilus.
|
|
|
45 |
Neid pandi aida puhkama
|
|
|
46 |
Ja kena kiri risti küljes
|
|
|
47 |
Need sõnad olid lugeda:
|
|
|
48 |
Mis arm on maa pääl kokku pannud
|
|
|
49 |
Ei tohi ükski lahuta,
|
|
|
50 |
Sest kole lugu nähtust annud,
|
|
|
51 |
Sest see ei sünni aidata.
|
|
|
| |
|