|
|
1 |
Ma astun vana hallike
|
|
|
|
2 |
Te ette uue lauluga,
|
|
| |
pag. 565
|
|
|
|
4 |
Ja tahan teile kuuluta,
|
|
|
|
5 |
Mis imet nägin Eestimaal.
|
|
|
|
6 |
Ma olin ükskord reisimas
|
|
|
|
7 |
Ja metsas ära eksimas,
|
|
|
|
8 |
Mu silmad seisid nutuvees
|
|
|
|
9 |
Ei leidnud enam õiget teed.
|
|
|
|
10 |
Siis ühte maja nägin sääl,
|
|
|
|
11 |
Kas metsa sees ehk raba pääl.
|
|
|
|
12 |
See oli veike majaütt.
|
|
|
|
13 |
Ma mõtlesin sääl elab kütt
|
|
|
|
14 |
Sain ligemale nägin ma,
|
|
|
|
15 |
Et koolimaja oli ta.
|
|
|
|
16 |
Sääl elas koolipapa Hans
|
|
|
|
17 |
Ja tema sulane ka Tõnts.
|
|
|
|
18 |
Kui kana karjus kaak, kaak, kaak!
|
|
|
|
19 |
Hans ütles: "Kell on kaheksa,
|
|
|
|
20 |
Nüüd lapsed jätke oma und,
|
|
|
|
21 |
Sest varsti hakkab koolitund."
|
|
|
|
22 |
Tal olid pojad Jüts ja Mats
|
|
|
|
23 |
Ja nurgas ka veel veike Tots.
|
|
|
|
24 |
Need tahtsid hästi õppeta
|
|
|
|
25 |
Ja targaste ka koolita.
|
|
|
|
26 |
Hans ütles: "Poeg, saad sugeda,
|
|
|
|
27 |
Kui sa ei oska lugeda."
|
|
|
|
28 |
Poeg palus vastu härdaste:
|
|
|
|
29 |
"Ää tapa kallis isake,
|
|
|
|
30 |
Sest täna loen ma selgeste,
|
|
|
|
31 |
Näe, üks on a ja teine b
|
|
|
|
32 |
Ja kolmast sa ei tea isegi."
|
|
|
|
33 |
Säält koolitütar pidi ka
|
|
|
|
34 |
Siis leeriõppi minema.
|
|
| |
pag. 564
|
|
|
|
36 |
Siis nuttis tüttar haledast
|
|
|
|
37 |
Ja ema ka nii kibedast.
|
|
|
|
38 |
"Mis pean ma juurde panema,
|
|
|
|
39 |
Ei leiba, leivakõrvast ka!"
|
|
|
|
40 |
Siis võttis isa lambapea
|
|
|
|
41 |
Ja raidus seitsmeks tükiks ta.
|
|
|
|
42 |
Kaks pandis kotti tütrele,
|
|
|
|
43 |
Kolm jättis iseenesel.
|
|
|
|
44 |
Kui õpetaja küsis siis
|
|
|
|
45 |
Nii kudas leeris nende viis:
|
|
|
|
46 |
"Kas sa need kallid peatükid
|
|
|
|
47 |
Ka kodus ära lugesid?"
|
|
|
|
48 |
Siis vastas tütar julgeste:
|
|
|
|
49 |
"Ma tean nad üsna selgeste:
|
|
|
|
50 |
Kaks pandis isa kotti mul,
|
|
|
|
51 |
Kolm jättis iseenesel."
|
|
|
| |
|