|
|
1 |
Mis ma olen vanemitel teinud,
|
|
|
|
2 |
et nad mind on pannud kloostrisse?
|
|
|
|
3 |
Olen ma siis laia tee pääl käinud,
|
|
|
|
4 |
Kurbtus riisub kõik mu mõistuse!
|
|
|
|
5 |
Seljas pean leinariided kandma,
|
|
|
|
6 |
Vangistud siin kõrge müüri sees!
|
|
|
|
7 |
Ei siin pole mingit ajaviitust,
|
|
|
|
8 |
Ainult surm on siin mu seltsimees.
|
|
|
|
9 |
Säädus, miks sa tegid mulle seda,
|
|
|
|
10 |
Sest ma olin alles väga noor,
|
|
|
|
11 |
Kurvastus, see vaevab mind siin väga
|
|
|
|
12 |
Ja mu silmi katab nonneloor.
|
|
|
|
13 |
Armas noormees, see kõik sinu pärast
|
|
|
|
14 |
Et siin vangis olema ma pean!
|
|
|
|
15 |
Mil saan lahti selle ilma kärast,
|
|
| |
pag. 565
|
|
|
|
17 |
Siis ma oma hingel rahu saan
|
|
|
|
18 |
Minu kullakarva pehmed juuksed,
|
|
|
|
19 |
Mis mul enne maani rippusid,
|
|
|
|
20 |
Oh kui väga pisarad mul jooksid,
|
|
|
|
21 |
Kui nad need mul ära lõikasid.
|
|
|
|
22 |
Meie armastus sai katki murtud,
|
|
|
|
23 |
Sest see on mu vanemite süü.
|
|
|
|
24 |
Armastus, mis sügavale juurdund,
|
|
|
|
25 |
Meie elu on kui pime öö!
|
|
|
|
26 |
Minu vanemad sind väga põlgsid
|
|
|
|
27 |
Et sa oled madalamast soost,
|
|
|
|
28 |
Kõrgest soost mul abikaasat nõudsid,
|
|
|
|
29 |
Sest sa teadki ise sellest loost.
|
|
|
|
30 |
Mõtle ikka, et su Vilhelmine
|
|
|
|
31 |
Surmani sul ikka truuiks jääb,
|
|
|
|
32 |
Tule siis ka surnuaia pääle,
|
|
|
|
33 |
Kui sa kuuled kloostrikella häält.
|
|
|
|
34 |
Peagi saavad kloostrikellad hüüdma,
|
|
|
|
35 |
Kui mind vaikse hauda kantakse,
|
|
|
|
36 |
Tuul saab nende häält su kõrvu tooma.
|
|
|
|
37 |
Ela heast mu kallim armuke!
|
|
|
|
38 |
Kui sa lääd veel minu hauast mööda,
|
|
|
|
39 |
Näed mu nime rauast risti pääl.
|
|
|
|
40 |
Soovi siis ka minul hauapõhja:
|
|
|
|
41 |
"Igaveste rahus hinga sa!"
|
|
|
| |
|