|
|
1 |
Väsind lähab isamaale nüüd
|
|
|
|
2 |
Reisija, kes reisis kaugele,
|
|
|
|
3 |
Ja veel mõttes seisab tee pääl ees
|
|
|
|
4 |
Minna armukese maja pool.
|
|
|
|
5 |
Kuid mis kurbtust leiab ta säält
|
|
|
|
6 |
Armuke tal üksi ilmas veel,
|
|
|
|
7 |
On ju teisel abikaasaks läind,
|
|
|
|
8 |
Seda nähes süda külmaks jäänd.
|
|
|
|
9 |
"Armas majaemand palun teid,
|
|
|
|
10 |
Kas võin saada oma reiseteelt
|
|
|
|
11 |
Ühe lille teie aia seest,
|
|
|
|
12 |
Mis mind trööstiks oma kurbtuses?"
|
|
|
|
13 |
Ühe sinelille murdis ta,
|
|
|
|
14 |
Kattis silmad kinni kätega
|
|
|
|
15 |
Et see lill tal meelde tuletas,
|
|
|
|
16 |
Et ta armu truust unustand.
|
|
|
|
17 |
"Miks sa nutad majaemand nüüd
|
|
|
|
18 |
Kas sul kahju, et see lille and,
|
|
|
|
19 |
Kas sul lilled palju kallimad,
|
|
|
|
20 |
Kui truu armastus, mis näinud sa
|
|
|
|
21 |
Sind nüüd vaatama ma siia
|
|
|
|
22 |
Sest mu armastus on selge
|
|
|
|
23 |
Jumalaga! jälle nuttes lään,
|
|
|
|
24 |
Igavest sul nägemataks jään!
|
|
|
| |
*1 Värsilõpud köitmisel serva vahele jäänud
|