|
|
1 |
Neitsikene, noorekene!
|
|
|
|
2 |
Tahtsid saada sa tanule;
|
|
|
|
3 |
Mõtsid päevaks pandanessa,
|
|
|
|
4 |
Nädaliksi naidatama,
|
|
|
|
5 |
Kuuks kaheks kotsutama,
|
|
|
|
6 |
Panna eluksajaksi
|
|
|
|
7 |
Ise ennast vanandama,
|
|
| |
pag. 88
|
|
|
|
9 |
Pead aga halliksi ajama.
|
|
|
|
10 |
Nüüd lähed välja vaatamaie
|
|
|
|
11 |
Nüüd läed ümber hulkumaie
|
|
|
|
12 |
Tuul sul juusta ju tuigutab,
|
|
|
|
13 |
Laine lakka, ta lehitab!
|
|
|
|
14 |
Kui sa vaidud vanemaksi
|
|
|
|
15 |
Tangutera targemaksi,
|
|
|
|
16 |
Leivaraasu raskemaksi
|
|
|
|
17 |
Õlekõrre kõrgemaksi:
|
|
|
|
18 |
Siis läed välja vaatemaie
|
|
|
|
19 |
Siis läed ümber hulkumaie
|
|
|
|
20 |
Tuul sul põlleda liigutab,
|
|
|
|
21 |
Tanupaela ta lehitab!
|
|
|
|
22 |
Läksin taati vaatemaie,
|
|
|
|
23 |
Läksin nuttes taadi poole.
|
|
|
|
24 |
Taat tuli vastu õue peale
|
|
|
|
25 |
Mis sa nutad tütar noori,
|
|
|
|
26 |
Ma siis mõistsin kohe kostsin
|
|
| |
pag. 89
|
|
|
|
28 |
Mis ma nutan taadikene!
|
|
|
|
29 |
Ma tulen teida vaatamaie!
|
|
|
|
30 |
Oh minu ella taadikene!
|
|
|
|
31 |
Kuidas sa mind kasvatasid,
|
|
|
|
32 |
Kasvatasid, kallistasid,
|
|
|
|
33 |
Üles tõstsid, hüpatasid,
|
|
|
|
34 |
Maha panid, mängitasid,
|
|
|
|
35 |
Suu juures suigutasid,
|
|
|
|
36 |
Kahel käel kiigutasid,
|
|
|
|
37 |
Sülle võtsid, süüa andsid.
|
|
|
|
38 |
Eks sa näinud seega vaeva,
|
|
|
|
39 |
Leib on sündind mul südamest!
|
|
|
|
40 |
Taat siis mõistis mulle kosta:
|
|
|
|
41 |
Nüüd tuled tuppa nuttessagi,
|
|
|
|
42 |
Ära siis vaata tütar noori!
|
|
|
|
43 |
Nüüd on lehmad lüpsikule,
|
|
|
|
44 |
Mitu ärga ikkessa,
|
|
|
|
45 |
Kuusi pöitsi mul peressa
|
|
| |
pag. 90
|
|
|
|
47 |
Sa siis magad voodiessa.
|
|
|
|
48 |
Ei tõuse, ei tõota;
|
|
|
|
49 |
Valge rätt sul silma hoole
|
|
|
|
50 |
Vat mis uni teeb nüüd vaeva,
|
|
|
|
51 |
Uni saadab hulkumaie,
|
|
|
|
52 |
Magamine marssimaie.
|
|
|
|
53 |
Uni ei anna uuta kuube
|
|
|
|
54 |
Magamine maani särki,
|
|
|
|
55 |
Ei töö kingi ta koduje,
|
|
|
|
56 |
Ega sul anna aluskuube,
|
|
|
|
57 |
Lase siis rinnu riieleda
|
|
|
|
58 |
Küllap siis näed,
|
|
|
|
59 |
Kas uni annab uue kuue
|
|
|
|
60 |
Või magamine maani särgi
|
|
|
|
61 |
Seda küll isa ütles mulle:
|
|
|
|
62 |
Kui sa kasvad selle päeva
|
|
|
|
63 |
Kui sa vaidud vanaksi
|
|
|
|
64 |
Kepid andvad seegi tunni
|
|
|
|
65 |
Kus põle raasu andijada
|
|
| |
pag. 91
|
|
|
|
67 |
/Ega mu saanil seadijada/
|
|
|
|
68 |
Ega see päeva teadijada
|
|
|
|
69 |
Kus sa kasvid kammerissa,
|
|
|
|
70 |
Sinilillede seassa,
|
|
|
|
71 |
Valge lillede vahela,
|
|
|
|
72 |
Kullerkuppude keskela.
|
|
|
|
73 |
Neitsikene, noorekene!
|
|
|
|
74 |
See ma annan sulle teada,
|
|
|
|
75 |
Annan nüüd sul armusida:
|
|
|
|
76 |
Siis sa võtsid küll vihaksi,
|
|
|
|
77 |
Ja panid sa pahaksi.
|
|
|
|
78 |
Isa küll mõistis ja ta kostis:
|
|
|
|
79 |
Tütarlapsed, lillekesed!
|
|
|
|
80 |
Kasvid minu kammerissa,
|
|
|
|
81 |
Võtsid minda vihaks panna:
|
|
|
|
82 |
Isa oli vali vaidelema,
|
|
|
|
83 |
Tige töösse sundimaie.
|
|
|
|
84 |
Mis tööd pean mina tegema
|
|
|
|
85 |
Mis vaeva mina nägema?
|
|
|
|
86 |
Isal kümme härga ikkessa,
|
|
| |
pag. 92
|
|
|
|
88 |
Memmel kümme lehma lüpsikule
|
|
|
|
89 |
Ma siis kasvan lillekene
|
|
|
|
90 |
Toa vahel, saunakohas,
|
|
|
|
91 |
Sääl siis kasvis pärnapuu,
|
|
|
|
92 |
Seda mõistsin, sest saab küll,
|
|
|
|
93 |
Õuna õitseb, see on minu õnnepuu,
|
|
|
|
94 |
Aga ei õunapuu ei õitsend,
|
|
|
|
95 |
Kannike ei kasvand!
|
|
|
|
96 |
Närtsimine tuli majasse,
|
|
|
|
97 |
Õnn läks õue pealta,
|
|
|
|
98 |
Tühi mõte tuli meelde.
|
|
|
| |
|