COL: P. Johannson ID: H IV 3, 563/7 (2) LLIIK_YHT: Laulud meelelahutamiseks (Laulumängud) LOC: Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Järavere k. ZANR: andm rl/mngl TMP: 1890 TYP:
Lambamäng TYP_YHT: Lambamäng
Kes lammasteks hakkavad, istuvad kõik kädamusse üksteise ligidale maha, kes hundis, see peidab ennast kohegile ära, ja kes lambrikuks, võtab kepi kätte, käib ümber karja ja laulab:
4
"Siin mina hoian memme utte.
5
Siin mina kaitsen taadi karja.
6
Memm teeb mulle uue kuue,
7
Vikelesed villasukad,
8
Luub üles loogeliste,
9
Viib sisse vikelista,
10
Punub pääle poogelista."
pag. 564
Hunt, kes sõni salaja karjase laulu kuulatas, läheb järsku tema jutule:
"Tere, tere! hürgab ta.
- Jumalime! vastab karjane.
- Memm saatis sulle käsku, et tule kodu uue kuue mõetu andma.
- Kes mu lammaste järele vaatab?
- Jumal, hall koer ja mina ise.
- Hää küll! vastab lambrik ja läheb minekit. Kodust tagasi tulles ei ole tema ustavat karjahoidjat kohegil ja üks lammas ka puudu. Nuttes ja lammast kaehudes võtab jälle oma kepikese, hakkab ümber karja kõndima. Saab ta oma laulukese ära laulnud, ilmub hunt uuesti oma endise pettega ja kaub ise ühe lammaga. Mitu lammast, setu korda käib ka hunt tagasi. Kui juba viimane talleke viitud, ei jõua karjane küllalt oma kahju enam kaebada ega omas hädas halestada - ta läheb neid otsima. Suure otsimisega juhtub ta kogemata ühe karja leidma, kus tema va petis (hunt) ka juures. See püüab neid lambriku eest enese selja taga varjata. Karjane ei julge ta käest mitte järsku lammid kätte pärida, vaid küsib, kas ta mõnd eksind lammid põle näinud, mis temal ära kadunud. Hunt kiidab tema omadest ei midagi teadvat. "Aga mis asjad sul sääl selja taga on?" küsib karjane. - "Kivid, kännud, tühjad tõrvatonnid," vabandab hunt. - "Kas luba ututada on?" - "On kah," sonib hunt. Karjane: "Utu-utu-utu määä!" - "Määä, määä, määä!" mäevad lammad kõik vastu ja jooksevad mürinal karjase ümber. Omad! Hunt hädas. Lambrik annab oma kepi teise otsa nüüd hundi kätte ja ütleb: "Laseme lammad ükshaaval kõik siit üle karata, et näha, kas nad puha tervise juures veel on. Aga sa tääd, kui mõni vigane juhtub olema, sinu nahk vastab!" Kohmetult võtab hunt kepi kinni ja lammad kargavad üksteise järele viletsalt üle. Vaevalt on viimane üle karganud kui hunt juba metsa poole plagab, ja karjane, malk seljas, järele. Kui kätte saab - nahk maha!
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.