| |
Kui lehmäd (lehm) piimä tulevad, siis korjada ühiksmä lüpsükse piim ühtekogu, panna pada kiemä, kulbi külgi panna hobesormuksed, senga liigudada, et pohja ei hakka, ka tuodi kolm vähikäst lebäkuord, pandi pada, siis ei pia lepplind piimä ärä rikkuma, kui alt lehmä mau juhtub lendämä, |
|
| |
|
|
| |
(Kui lepplinu rigutud on, siis lüpsäb moni nisa punast.) |
|
| |
|
|
| |
Lepplind pisuka punane lind, muud nime rahvas ei tiie. Kui siis terne piim küpseks sai, siis tosteti lauvale, pere tuli lauva juure, lueti süömäpalve ärä, ja hageti süömä, süömä ajal kennegi juuva ei tohtind, siis lehm hakkab lüpsämise ajal kusele, kui süöne saavad siis lueda palvet perast süömäaiga, siis pessä silmäd ärä, ja hageda kastama ühttoist märjäks, tostida vett toise pähä, üölles, |
|
| |
|
|
|
|
7 |
Nii pikkeks piimätünn,
|
|
|
|
8 |
nii korgeks kuorekirn,
|
|
|
|
9 |
nii vanaks vasik kui moni vanem inimene
|
|
| |
Ka anneda terne piimä kaigile pere luomile, kuerdele, kassielle, kanule? Siis ei pia piim rikki menemä, kui nie luomad peräst piimäpüttü lakkuvad, ehk kudagi trehvavad ilma andamata käde saama. - |
|
| |
|
|
| |
Kui piimä juhtub kuhugi pääle pillama, nindagu tahu pääle, vede jm, siis lähteb rikki. |
|
| |
|
|
| |
pag. 263
|
|
| |
Ka ei näüdedä vierastelli piimäpüttü, kui piim riiullil on vanumas. Ei kirnumist koguni, ei moni pia laskema vierast inimest lautagi? Kaik noidumise peräst. |
|
| |
|
|
| |
Olgu üeldud, et niisugusi on vähä, kes ninda hullud on, vade neid on suur hulk, kes ütleväd, et piim rigis on. Neid on ka pisut, kes kedagi ei karda, muud kui pidäväd puhtust, ja asi on üä. |
|
| |
|
|
|
| |
|