| |
Vanaeitede juttustus muinasajast!
|
|
| |
Ennemuiste olid olled suad ja katkud ühtepuhku. |
|
| |
|
|
| |
Este old soda ja sen järel käuned katkud, kes on inimesed ärä tappaned! Katk on old üks pisuka poiss, vanas riides, sinine kündlätuli toises kääs, ja toises kääs haamer, miŋŋegä on inimestele pähä lüönd. Tappamine old ninda: Ehtul on käuned inimesed magama; panned suririided selge; üöse on tuld katkupoiss ja lüönd haamriga (vahest monikerd turkand kebigä külgi) pähä, ja siis kui huomigi on üles toussed, on olled sinised muhud pääs ja pääd haiged, ja vähä aja peräst on surred suure valuga vinerdäies ärä. - |
|
| |
|
|
| |
Mina pian enne Kolgaranna külad kirjeldama. |
|
| |
|
|
| |
Kolgarannaks kutsuta Juminda neeme, ja siin neemes on üheksa küla. See neem on 15 versta pikk, jookseb Soome lahe sisse, maa on kivine, soone ja liivane ja nõmmemaa. - Rahvas elavad mööda mereäärt, ja toidavad ennast kalapüüst ja mõned kauplemisest. |
|
| |
|
|
| |
Teed käivad mööda mere äärd külast külasse, ja olid enne üsna viletsad käia. Ka jooksevad mõned pisikesed ojad soodest meresse. - |
|
| |
|
|
| |
Kõige esimene küla, kui randa tuled, kutsuta, I "Pedäspää", II "Kolgahaabla", III "Kiiuhaabla ", IV "Leesi", V "Tammistu", VI "Juminda" (Juminda küla on neeme otsas) VII "Tapporla", VIII. "Virve", IX. "Hara" külä. Kolm viimist on ida pool külles, kuna viis esimest länne pool on. - |
|
| |
|
|
| |
Nõnda siis, nüüd teame juba seda randa, ja nüüd asja juurde. - |
|
| |
|
|
| |
Katk on võind endäs muuta, miŋŋeks ise on tahtund. Kaige enne on tuodud tämä Kolgaranda, (Tallinna poold) ühe nahakäärü sies, Kolgahaabla Klaukse peresse hiire näül, siis on hakkand siel inimesi tappama. Este on istund veräväsamba otsas ja lauland järgmäst laulu,neie sanujega. |
|
| |
|
|
|
|
18 |
Kedäs pian talusta tapma?
|
|
|
|
19 |
Kui tappan taluisanda;
|
|
|
|
20 |
Siis jääb atra aia pääle:
|
|
|
|
21 |
Kui tappan taluemändä;
|
|
|
|
22 |
Siis jääb leibä lauva päältä:
|
|
| |
pag. 333
|
|
|
|
24 |
Kui tappan talusta poiga;
|
|
|
|
25 |
Siis jääb roogu räüste'esta:
|
|
|
|
26 |
Kui tappan talusta piia;
|
|
|
|
27 |
Ei toost talu ävine. -
|
|
| |
Siis on tappand Kolgahaablast inimesed ärä, ninda et paljald kolm inimest on jäänd järele. Ükskerd on käuned kaik ta magama tuba permandulle pehkuje pääle, vade ei ole kennegi tahtund servale käüvä, siis on old üks vaenelaps, see jäätüd siis servale, vade sel ei ole tuld und silmä, ja old valvel, kui katkupoiss tuld, siis on küsünd, kes üleväl old, sen kääst: "Midäs vahid kilguteled?" Vaenelaps üöld: "Mina jään toisi mattama". Siis on kopsind toistele pähä, ninda et on toised surred ärä, ja sie vaenelaps on jäänd elusse. - |
|
| |
|
|
| |
Kolgahaablast on saand tüö toisel otsa, siis on old ädäs, ei ole saand kudagi Kiiuhaabla külasse. Kolgahaabla ja Kiiuhaabla külie vahel on suur liiv ja seeld liivald üle juoksevad kolm oja meresse, ja seel ojje pääl on old aldias (aldijas) vastas. See ei ole last katku tulla Kiiuhaabla külasse. Ühe kerra on üks naine tuld Kolgahaabla puold Kiiuhaabla poole, laps süles; siis on üks keldane kabustaleht vierend tulla tämä järel, kuni sinne ojani, siis jäänd maha, ei ole saand üle oja. Ja mittu kerda on nähtud, kuda on katk ja aldijas palja miekujega vehkined vastakute Kondakari oja pääl. Katkul olled sinised riided, ja aldijal rohelised riided seljes. |
|
| |
|
|
| |
Sidä ei tiie rahvas jutusta, kuda seeld viimaks katk üle oja sai, vade kui siis Kiiuhaabla, Leesi ja Tammistu inimesed on saand ärä tappand, siis ei ole saand kudagi Jumindalle. |
|
| |
|
|
| |
Sest Juminda ja Tammistu külä vahel on Rubiniidu oja. Siel on old ta aldijas vastas. Siis on üks mies mend Tammistult Roigu (perenimi) rannast venegä Jumindalle Kuerneme randa, siis on katk ka üppänd venesse ja ninda on saand Jumindalle. Siis on hakkand siel inimesi tappama, inimesed on pogenenned metsä, katku iest peitu. Aldijas on oidand siel neid, kes metsäs on old peidus, ja inimesi on old nii vähä, et kui toine inimene on näht toise inimese jalajäle muda pääld, siis on andand sen jälele suud. - |
|
| |
|
|
| |
Nii siis on lugud old ennevanast rahva judu järel. |
|
| |
|
|
| |
Pääle sidä katku on tuld siis Suomest inimesi siie elämä, ja neie nimed on olled: Hinn, Taban, Leis, Mäkkaläne, Klaus, Lemet ja mõni muu veel, nindagu nagu siit voib ärä tunda neist perenimiest, mes siin vierad on. Näituseks: (perenimiest voib sidä arvada,) Hinnu, Tabani, Leissi, Mäkjä, Klaukse, Lemedi, Rasi, Suugu, Uhi ja monda möni veel. |
|
| |
|
|
| |
Moned ütleväd ka, et on Saaremaalt tulled, sidä mina ei tiie, vade toisema loomuga näd on kui maisemaa rahvas. Pääldnähä pisembä seltsi, tomukamma näukarvaga, tulisemma vaimuga. Siiski on pikkembi mihi ka, vade nie on aiglasema loomuga. Lustiligud, ja naljategijäd, luuleligud, armastavad laulusi laulada. Usinad toisele abi menemäs ja monda muud üäd omadust. Vade kui riidu saavad, siis on kurjad, vade kärmed leppimäs. j.n.e. |
|
|
| |
|