hj0200126715
PärnumaaTori
Kiisk, Mihkel
1883

Metadata

COL: M. Kiisk
FUNC:
ID: H, Jõgever 2, 12/3 (671 (5))
INF_NIMI: Ann Kiisk
LLIIK_YHT: Lüroeepilised laulud (Müütilised laulud)
LOC: Tori khk.
TMP: 1883
TYP: Loomise laul
TYP_MRKS: [Alguses mõistatuslaulu vormis.]
TYP_YHT: Loomine

Mõistke! (Rahva laul)

    2  Mõistke, mõistke, mehed noored,
    3  Mehed noored, naesed targad:
    4  "Mis lindu tõusis meresta,
    5  Lina'esta laine'esta,
    6  Punasista palge'esta?"
    7  "Sinitiivu linnukene,
    8  Halli harki sabakene."
    9  Lendas ta siis tüki teeda,
    10  Tüki teeda, markun maada.
    11  Tuli vastu kolmi põõsast:
    12  Üks oli põõsas punane,
    13  Põõsas punakarvaline;
    14  Teine see sarap sinine,
    15  Sarap sinikirjaline;
    16  Kolmas see põõsas kollane,
    17  Põõsas kollakirjaline.
    18  Lendas jälle tüki teeda,
    19  Tüki teeda, markun maada,
    20  Lendas seni kui siia maale.
    21  "Mis ta otsis siia maale?"
    22  "Otsis kullasta pesada,
    23  Hõbedasta pojukesta."
    24  Hakkas siis pesa tegema.
    25  Tegi tema päeva, tegi kaksi,
    26  Tegi pooli kolmandille.
    27  Hakkas siis mune munema.
    28  Munes tema muna, munes kaksi,
    29  Munes pooli kolmandille.
pag. 13
    31  Hakkas siis poegi haudumaie.
    32  Haudus päeva, haudus kaksi,
    33  Haudus pooli kolmandille.
    34  Said pojad verisulile.
    35  Hakkas siis poegi pillutama:
    36  Uhe kuuks taeva'esse,
    37  Teise päevaks ilma peale,
    38  Kolmas kiviks põllu peale.
    39  - Kui pole kuuda taeva'esse
    40  Kust siis tunnid tuntanesse?
    41  Kuust need tunnid tuntanesse.
    42  Kust siis ajad arvatakse?
    43  Päevast ajad arvatakse.
    44  - Kui pole kivi põllu peale
    45  Kust siis saab õlut punane,
    46  Kust siis saab maki magusa?
    47  Kivist saab õlut punane,
    48  Kivi veest maki magusa.

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H II 21, 466/8 (2) 94 %
H II 22, 663/4 (1) 49 %
H II 22, 639/40 (7) 30 %
H IV 2, 91/2 (20) 22 %
H III 21, 188/90 (2) 20 %
Veske 2, 310/1 19 %
EÜS V 1152/3 (207) 18 %
EKmS 4° 5, 616/7 (38) 18 %
H II 2, 416/7 (548) 17 %
H II 17, 608/10 (10) 17 %
EKmS 4° 4, 321/2 (27) 17 %
EÜS VIII 2282/3 (22) 16 %
H III 28, 371/2 (4) 16 %
ERA II 84, 385/6 (8) 16 %
H I 5, 34/5 (60) 15 %
E 64252/3 (22) 15 %
H II 17, 924/5 (1) 15 %
EKmS 4° 1, 583/4, (34) 15 %
H III 22, 411/2 (1) 15 %
H II 2, 517/9 (675) 15 %
E 9070/1 (4) 14 %
H II 2, 343/4 (469) 14 %
E 43990/1 (2) 14 %
H III 2, 384/6 (6) 14 %
H III 12, 615/7 (1) 14 %
H II 26, 433/4 (2) 14 %
E 61723/4 (30) 14 %
EÜS VIII 1395/6 (102) 13 %
EÜS X 2571/2 (30) 13 %
H III 12, 57/8 (5) 13 %
EÜS VII 294/6 (49) 13 %
H, Mapp 49/50 (2) 13 %
EÜS VI 695/6 (56) 13 %
ERA II 3, 326/7 (11) 13 %
E 19819/20 (5) 13 %
EÜS VII 1881/2 (71) 13 %
H II 46, 589/90 (5) 13 %
H IV 5, 119/21 (7) 13 %
H II 1, 97 (137) 13 %
H II 55, 839/41 (19) 12 %
EÜS X 2305/6 (129) 12 %
E 13038/40 (2) 12 %
H III 13, 372/4 (2) 12 %
H II 33, 98/9 (66) 12 %
E, StK 23, 5/6 (3) 12 %
H II 2, 388/9 (509) 12 %
EÜS VI 1550/2 (296) 12 %
ERA II 3, 670 (45) 12 %
E 10629 (3) 12 %
H II 17, 656/7 (56) 12 %
H II 38, 378/80 (46) 11 %
E 25459/60 (15) 11 %
H II 47, 260 (13) 11 %
E 44101/2 (14) 11 %
H III 27, 348/9 (4) 11 %
H II 38, 461/2 (60) 11 %
EÜS VI 1152/3 (39) 11 %
H I 9, 1 (2) 11 %
H II 2, 200/2 (307) 11 %
E 7900/1 (30) 11 %
H I 1, 544/5 (5) 11 %
H II 46, 808/10 (16) 10 %
E 7688/9 (22) 10 %
H II 19, 118 (13) 10 %
H II 16, 137/8 (172) 10 %
E 10972/3 (33) 10 %