hj0201710723
TartumaaLaiuse
Käär, H. (Laiuse)
1887

Metadata

COL: H. Käär
ID: H, Jõgever 2, 171/4 (723)
LOC: Laiuse khk., Edla k.
ZANR: etnograafia/muistend/uuem rahvalaul
TMP: 1887

Kuida leikuse ajal selg haigeks ei jäe.

Seda õpetust andvad vanad inimesed nõnda: Lase vöö ehk püksi rihma üle nõeluss roomata, pane siis seda rihma ehk vööd leikuse aeal vööle, siis ei jäe selg selle töö juures iialgi haigeks, - ehk jälle kevade, kui esimist korda müristab, lase siis kolm korda kukerpalli vastu päeva, - jälle vist suur abi. Soo, õpetus on ilus, aga tõeste vist mitte tulus, sest, ebausk aitab arva, ehk muidu kannab ta ebakarva, aga seal taga on varjul - tõde.
Ebausu viisisid on palju, mida nõnda nimetatud, rumalad inimesed, haiguse arstimiseks pruugivad ja ise - arva abi saavad. Juhtub mõnikord, et haigus iseenesest ehk mõnest - teadmata vastusest - vähemaks jäeb ehk oopis võidetud saab, noh siis:
    6  Hõissa eit ja ela heaste,
    7  Kes sa sõnu sobiteled -
    8  Otsid abi hõbe valgest -
    9  Mitmest tühjast sugust, solgist.
Nõnda antakse tihti ebatempudelle asjata au ja varjatakse tõde õela temputega ära.
Üheskohas olnud leikuse aeal kaks tüdrukud iseäranis selja valuga kimpus, mis selles töös, esimistes päevades ika töölisi piinab.
Pühapäev läinud nad nõmme peale, et, kui ussi näeks, siis ebatembu ära teeks. Pea leidnud nad ühe ussi künka otsast, kes ennast rõngas olles, päeva paistel soendas. Tüdrukud sidunud oma vööd otsapidi kokku ja pannud ringis, ümber ussi maha, ise aeanud kepitega ussi künkalt minema. Uss' läinud kord üle vöö - tüdrukud põle sellega veel rahul olnud ja viskanud vöö teine poole jälle ette, et uss' mõlematest vöödest üle läheks. Uss' tõrkunud vastu. Tüdrukud udjanud teda veel paar korda kepiga, nii et ussi süda täis saanud ja torkija kaela karganud. Kaelas pigistanud ta nõelates tüdruku surnuks ja pugenud nagu välk maa sisse. Teine tüdruk, kes pärast selle vööga leikama läinud - lootes, et selja valu enam iialgi ei tuleks, ometi surnud teisel päeval ka ära. Vöö olnud ussist ära kihvtitud. Niisugust vilja kasvatab ala ebausk!