|
|
1 |
Jumal hoidko or´a ello,
|
|
|
|
2 |
Or´a ello vaeste vaiva;
|
|
|
|
3 |
Ori iks maka orte pääl,
|
|
|
|
4 |
Vaene lats vako pääl,
|
|
|
|
5 |
Hinnaline hirtõ pääl,
|
|
|
|
6 |
Palkaline partõ pääl,
|
|
|
|
7 |
Sulanõ iks suure orrõ pääl. -
|
|
|
|
8 |
Oral iks asõ usse all,
|
|
|
|
9 |
Lämmi löödä läve all. -
|
|
|
|
10 |
Likkõ iks omma or´a olõ,
|
|
|
|
11 |
Hämme pad´a palgalisel. -
|
|
|
|
12 |
Ku ma iks kulla kodo tulli,
|
|
|
|
13 |
Mar´a majalõ viirto,
|
|
|
|
14 |
Olõs mul iks eloh imäkene,
|
|
| |
pag. 58
|
|
|
|
16 |
Alale uma armakene,
|
|
|
|
17 |
Karka mul katõl jalala,
|
|
|
|
18 |
Küll ta mul vaolda vasta tulnu,
|
|
|
|
19 |
Vaolda vasta kõnõlnu. -
|
|
|
|
20 |
Uma iks uutnu osa käeh,
|
|
|
|
21 |
Kandja kaenu kala peoh,
|
|
|
|
22 |
Sälast ta võtnu latse särgi,
|
|
|
|
23 |
Kaalast lumitse kaalaräti,
|
|
|
|
24 |
Suuh haarnu ta sõrmi suladada,
|
|
|
|
25 |
Peoh põlvi peesitädä.
|
|
|
|
26 |
Neiokene noorekene,
|
|
|
|
27 |
Meä iks tettä kohe minnä,
|
|
|
|
28 |
Kui ole jänu ma näio nät´sikust,
|
|
|
|
29 |
Kabo valla kasvantost.
|
|
|
|
30 |
Külä minno ütel küll o suuri,
|
|
|
|
31 |
Valda ütel küll o vana.
|
|
|
|
32 |
Olõ ma ika elänü,
|
|
|
|
33 |
Olõ kavva kasunu. -
|
|
|
|
34 |
Ima iks tiise latsõ eä,
|
|
|
|
35 |
Kandja latsõ kasvopõlvõ,
|
|
|
|
36 |
Latsõ omma ta räti rästah,
|
|
| |
pag. 59
|
|
|
|
38 |
Latsõ viiso virusõl,
|
|
|
|
39 |
Latse iks hameh alalõ,
|
|
|
|
40 |
Putõh pooli pidamädä,
|
|
|
|
41 |
Meä iks sälah väikoh,
|
|
|
|
42 |
Koa kanni kanasõh. -
|
|
|
|
43 |
Neiokene noorõkõne,
|
|
|
|
44 |
Küll olõs ma viiest verevamb,
|
|
|
|
45 |
Kuvvõst kurõmaratsõmb,
|
|
|
|
46 |
Olõs mul eloh imakene,
|
|
|
|
47 |
Alalõ mu armakõne.
|
|
|
|
48 |
Kaie ma iks muid neiokesi,
|
|
|
|
49 |
Talo tõõsõ tütterita,
|
|
|
|
50 |
Kui näil iks tulli pühiaig,
|
|
|
|
51 |
Kaldu kallis pääväkene, -
|
|
|
|
52 |
Kõkõ na iks palsi palvile,
|
|
|
|
53 |
Heedi hellile sõnolõ:
|
|
|
|
54 |
Imakene iks hellakene,
|
|
|
|
55 |
Mamma meelimar´akõnõ,
|
|
|
|
56 |
Anna iks mullõ ad´a võti,
|
|
|
|
57 |
Kingi mullõ kirstu võti,
|
|
|
|
58 |
Ma lää iks aida ehtimahe,
|
|
| |
pag. 60
|
|
|
|
60 |
Aida pääle päädimähe,
|
|
|
|
61 |
Kirstu iks kiriva külele,
|
|
|
|
62 |
Vakka valgõ varjolõ. -
|
|
|
|
63 |
Sõrmõ panni iks täus sõrmusit,
|
|
|
|
64 |
Käe varrõ valgit. -
|
|
|
|
65 |
Minokene iks vaenõlatsi,
|
|
|
|
66 |
Alla ilma armeto. -
|
|
|
|
67 |
Kui mul iks tulli pühiaig,
|
|
|
|
68 |
Kaldu kallis pääväkene. -
|
|
|
|
69 |
Sõrmõ mul täüsi iks sõmerit,
|
|
|
|
70 |
Käevarrõ vannit. -
|
|
|
|
71 |
Lätsi ma iks suuho ehtimahe,
|
|
|
|
72 |
Mätistohe mähkimahe,
|
|
|
|
73 |
Küsse ma puuld putõhta,
|
|
|
|
74 |
Küsse haavald hamehta,
|
|
|
|
75 |
Anna es mull' puu putõhta,
|
|
|
|
76 |
Anna haava hamehta.
|
|
|
|
77 |
Küsse ma iks kõvold kõrikat,
|
|
|
|
78 |
Küsse paiold pallapuuld.
|
|
|
|
79 |
Anna es kõivo kõrikat,
|
|
|
|
80 |
Anna es pai pallapuuld.
|
|
| |
pag. 61
|
|
|
|
82 |
Neiokene noorekene
|
|
|
|
83 |
Kohe lätsi sääl ma ikki,
|
|
|
|
84 |
Kohe saasi ni nõrõti. -
|
|
|
|
85 |
Ikki ma iks oja usse ala,
|
|
|
|
86 |
Ikki lätte läve ala. -
|
|
|
|
87 |
Mõtli et ikust söa süttüs,
|
|
|
|
88 |
Silmäviist miil meelus.
|
|
|
|
89 |
Mõtli et ikk tege ilosast,
|
|
|
|
90 |
Silmävesi verevast.
|
|
|
|
91 |
Tii minno ikk ilosast,
|
|
|
|
92 |
Silmävesi vereväst,
|
|
|
|
93 |
Ikk tege iks ilotost,
|
|
|
|
94 |
Silmavesi sinitsest.
|
|
|
| |
|