H, Kase 61/2 (4)

hkas00610004
Pärnumaa — Halliste; Pärnumaa — Karksi
Kase (Kaur), Leena
1868

Metadata

ANDMEVIIDE: Vt. lisaandmeid leheküljel 1.
COL: Leena Kase
ID: H, Kase 61/2 (4)
LLIIK: Laulumängud
LOC: Halliste khk. või Karksi khk.
ZANR:
TMP: 1868

Jõulumängud.

Rikas ja vaene mees.
Ämm istus kolde kivi peal, tütar püsti seistes tema kõrval ja vammus ümber pea.
Kosilased tulivad, teine rikas ja teine vaene mees.
Rikas tuli toredaste, pika teiba peal ratsa sõites, kellad kaelas, ämma ette ja ütles:
"Tere, tere ämm!
Ämm:
Tere, tere! - Mis sa tulid?
Rikas mees:
Naist kosjul tulli!
Ämm:
Kus sa selle panid, mis sa eila kosisid?
Rikas mees:
Ära koole! - Poole engege oli!
Ämm:
Mis sa tal süia andsid?
Rikasmees:
Ääd iki - sealiha ja mett, ja -
Ämm:
Mis sa tal juua andsid?
Rikas mees:
Mõdu ja õlut ja viina ja -
Ämm:
Kus sa ta magame panid?
Rikas mees:
Siidipatju panni magame!
Nüüd anti rikkal näiu. Ta võttis teda oma selja taha hobuse peale ja sõitis kiideldes:
     53  "Hõissa, hõissa! Rikas sai naise,"
     54  Rikas sai naise!
     55  Rikka eina tett',
     56  Rikka kuhi lood';
     57  Vaese eina tegemede,
     58  Vaese kuhi loomate!"
Sõidab ära kodu poole.
Oli ämm selle tütre mehele pannud, astus uus tütar asemele, mille peale ka vaene mees hakkas ämma poole kooberdama, vanad kakenud riided seljas, puuront hobuse eest käe kõrvas. Mõne korra katsus ta ka hobuse selga istuda ja siis kõigest jõust karjudes hobust sõidule sundida, hüüdes: "Nõõ! Nõõõ! Nõõõ! Passoooll!". Aga ei aitanud ühtegi, pidi ikka jälle hobuse seljast maha tulema ja teda, vemblaga pekstes, käe kõrvas edasi vedama. Vahe ajal kohendas ta ikka oma kätega pääd mööda. Kui rikas seda juhtus nägema, küsis ta:
Mis sa teed?
Vaene:
Täied nopin!
Rikas:
Mis sa nendega teed?
pag. 61a
Vaene:
Suurempe pisti suhu, pisempe pillu merre.
Vaene mees jõuab viimaks suure vaevaga ämma ette, kuna rikas mees juba mitmendamad kosis. - Kui rikas seda nägi, et vaene ka seal oli, lõi ta oma hobuse sabaga vaese mehe hobust ja see kukkus kõige ratsutajaga maha. Suure vaevaga kobis vaese mehe hobune tükis oma peremehega maast üles. Et vaesel juba nii suur tegemine ämma juurde saamisega oli, kuda pida ta siis veel omale naist saama. Juhtus ta siiski õnne kombel ämma ette saama, siis ütles ta alandliku häälega:
Tere, tere ämm!
Ämm:
Tere, tere! - Mis sa tahad?
Vaene:
Naist tahas omale!
Ämm:
Kus sa selle pannid, mis sa eila said?
Vaene:
Ära koole, - poole engege oli!
Ämm:
Mis sa talle süüa andsid?
Vaene:
Sea sitta!
Ämm:
Mis sa tal juua andsid?
Vaene:
Virtsa!
Ämm:
Kus sa ta magame pandsid?
Vaene:
Seapõhku panni magame!
Kui rikast lähedal ei olnud, sai vaene paar sõna ämmaga rääkida, alati jäi aga jutt katki, sellepärast et rikas vahele tuli ja vaese eest kõrvale lükkas ja ise kosima läks. Iga kord ei antud ka vaesele naist, vaid öeldi: "Mine pääle, mis vaene naisega tege, hoiden seda, mis sa eila said!" Viimaks, kui kõik naised kositud olivad, võis vaene õnne tänada, kui kaks või kolm nendest omale sai, kuna rikkal kõik olivad.
Olivad naesed kositud, siis hakati pulma kutsuma. Kutsutavad istusivad kõrvu udsi pääle. Kõige enne läks kutsuja selle ette, kes rea otsas istus ja küsis: "Kas sa pulma tuled?" Seda, mis ta oma küsimise peale vastuseks sai, pidi ta sõna sõnalt, kutsutava häält ja kõige vähemat liigutamist järele tehes, ämmale ette ütlema.
Olivad kõik kordamööda kutsutud, siis tuli niisamuti teine ja kolmas küsimine: "Mis sa pulma tood?" "Mis sa pulma tegema tuled" j.n.e.
Olivad pulmalised kutsutud, siis hakkasivad humalid ja linnaksid korjama. Kaks näiud võtsivad palaja1
(:lina)
 nukke pidi kinni, käisivad iga ühe ees palajat kiigutades ja laulsivad:
     130  Küla veli, hää veli,
     131  Anna meile umalida,
     132  Umalida, linnaksida,
     133  Me teem' pühise õluta,
     134  Kallis ajas aanikuta.
     135  Me su viime virressegi,
     136  Me su kutsum' kurnalegi,
     137  Tõstam' tõrre veere pääle.
Kelle ees lauldi, see pani vähakene udsi palaja sisse. - Kui umalad ja linnaksed korjatud, siis hakati linnaksid jahvatama; Võeti kaks külimitu, panti põhku palajast põhjade vahele ja liigutati pealmist külimitu ümber keerates, nagu oleks jahvatatud siin linnaksid. Arvati linnaksed juba küllalt peenikesed olevad, siis panti taari kann külimitu, liigutati veel natukene aega ümber ja õlu oligi valmis. - Peale selle hakati kahja jootma, mille jauks kann külimitust võeti, igaühe juures käidi ja järgmise lauluga juua pakuti:
     140  Joo, joo, maidsa, maidsa!
     141  Joo mede jungerista,
     142  Kae mede kannustegi;
     143  Küll o lake, küll o make,
     144  Küll e veidu vetta pantu,
     145  Veel enam iva vägeda.
1 (:lina)

The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.

Similar poems

H III 25, 19/20 (11) 23 %
H, Kase 85a (74) 21 %
H III 7, 284 (3) 19 %
H, Kase 108a 16 %
EÜS V 1583 (7) 15 %
H II 24, 493/4 (290) 11 %
H II 31, 755 (1) 10 %
H II 23, 76/7 (2) 10 %