Mängijatest saivad kaks karjasteks, üks koeraks ja üks hundiks pantud. Need, kes lammasteks üle jäivad, istusivad teine teise kõrvale udsi peale. Hunt võttis oma aseme nurka. Karjased käisivad lammaste ümber, koer käis nende järel. Karjased laulsivad:
5
Mina oia, mi ma oia,
6
Mina oia memme uttu,
7
Mina kaidsa, mi ma kaidsa,
8
Mina kaidsa taade karja.
9
Memm teeb mulle uue kuue,
10
Uue kuue, kuldaveere,
11
Sinisida säärikida,
12
Punasida poogenida,
13
Kalevisi kapakida.
14
Tee aida, terite teibast,
15
Rõhu ümber rõngasaida,
16
Et ei susi sisse'i saa,
17
Unt ei üle üpatelle,
18
Karu ei üle karate.
pag. 60
20
Tule susi soobikusta,
21
Laiakäppa laasikusta,
22
Võta ära ämma lammas,
23
Jäta maha minija lammas.
24
Uku tuku tule pääle,
25
Eida otsa engamaie,
26
Küllap Ollant oiab karja,
27
Valent valateb järele.
Nüüd lasksivad karjased udsi peale maha, öeltes: "Kuts, vaate karja järele, ma eida esi magame!"
Kuni karjased magasivad, tuli hunt ja võttis ühe, või rohkem lambaid ära. Oli hunt lambaga ära läinud, ärkasivad karjased unest, lugesivad lambaid: "Üits, kaits, kolm, katese, kümme. Kähen kik!"
Karjased hakkasivad laulu otsast peale. Mäng sai nõnda kaua edasi mängitud, kuni hunt kõik lambad oli ära viinud. Olivad juba kõik lambad kadunud, siis alles saadi aru ja hakati otsima. Küsiti kõikide käest, kes tuas olivad. "Kulla küla onu, - naesterahvale öelti tädi -, kas sa mede lambaksid näid?" Iga üks kostis: "Es näe!" Viimaks minti hundi juurde ja küsiti: "Kas sinak's näid?" Hunt kostis ka! "Es näe!" Karjased küsivad:
34
Mis sul taga selja?
Hunt kostis:
37
Puupulgakse, sitajulgakse!
Karjased:
40
Kõrvakse kül´len?
Hunt:
43
Ni om vihalehekse!
Karjased:
46
Silmakse pähan?
Hunt:
49
Ni o tulesädemekse!
Karjased:
52
Kas kutsu võib?
Hunt:
55
Kutsu, kutsu!
Karjased:
58
Till, till, till, määä!
Nüüd jooksivad lambad määgides karjaste juurde. Karjased lugesivad järele, kas kõik käes. Pärast seda tuli järele katsumine, kuda lammaste tervisega lugu. See sündis nõnda: Karjased võtsivad ühe teiba, hoidsivad teineteisest otsast kinni ja lasksivad kõigil lammastel teibast üle karata. Koer kõige eesmalt, siis hunt, ja viimaks kõik lambad. Kes kergeste üle kargas, see öelti terve olevad ja jäeti eluse, kes aga komistas, arvati vigaseks, tapeti ära ja nüliti nahk maha.
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted
alignment algorithm
(Janicki, 2022)
on sequences of verses.