| |
Peretütar.
|
|
| |
= V.K. II. 249 A.
|
|
|
3 |
Peretütar neitsikene,
|
|
|
4 |
Talutütar tallekene!
|
|
|
5 |
Kui sa tahad olla tarka,
|
|
|
6 |
Kui sa viitsid olla virka,
|
|
|
7 |
Tahad sa minna talule,
|
|
|
8 |
Talule, talupojale,
|
|
|
9 |
Perele, perepojale:
|
|
|
10 |
Pere leib on piperane,
|
|
|
11 |
Talu leib on taterane:
|
|
|
12 |
See tahab sõrmil sõkkumista,
|
|
|
13 |
Pöidelilla peksemista,
|
|
|
14 |
Rusikilla rutjumista.
|
|
|
15 |
Peretütar neitsikene,
|
|
|
16 |
Talutütar tallekene!
|
|
|
17 |
Kui sa viitsid olla virka,
|
|
|
18 |
Kui sa tahad olla tarka,
|
|
|
19 |
Tahad sa minna talule,
|
|
|
20 |
Talule, talupojale,
|
|
|
21 |
Perele, perepojale:
|
|
|
22 |
Ole sina hoolik hommikulla;
|
|
|
23 |
Vara enne valgeheda
|
|
|
24 |
Käi sa läbi karjalaadad,
|
|
|
25 |
Otsi sa hobestetallid,
|
|
|
26 |
Lase läbi lammalaadad:
|
|
|
27 |
Leiad lammalt tallekese,
|
|
|
28 |
Leiad lehmalta vasika,
|
|
|
29 |
Hobeselta varsukese.
|
|
|
30 |
Mine sina äiä päitse'esse,
|
|
|
31 |
Mine sina ämmä päitse'esse,
|
|
|
32 |
Tõsta hiljat' teki äärta,
|
|
| |
pag. 216
|
|
|
34 |
Pajata palaka nurka:
|
|
|
35 |
"Äräne, äräne, äiä!
|
|
|
36 |
Äräne, äräne, ämmä!
|
|
|
37 |
Mis saab orjal' hommikusse,
|
|
|
38 |
Karjaselle kaste'esse?
|
|
|
39 |
Ämmä siis mõistab, vasta kostab:
|
|
|
40 |
"Võta võtemed võrusta,
|
|
|
41 |
Aidatahtemed taresta,
|
|
|
42 |
Too sa aidast aniliha,
|
|
|
43 |
Kelderist too sealiha:
|
|
|
44 |
See saab orjal' hommikusse,
|
|
|
45 |
Karjalastel' kaste'esse,
|
|
|
46 |
Peretütar neitsikene,
|
|
|
47 |
Talutütar tallekene!
|
|
|
48 |
Kui sa tahad olla tarka,
|
|
|
49 |
Kui sa viitsid olla virka,
|
|
|
50 |
Tahad sa minna talule,
|
|
|
51 |
Talule, talupojale,
|
|
|
52 |
Perele, perepojale,
|
|
|
53 |
Pere rehte peksemaie,
|
|
|
54 |
Talu rehte tampimaie:
|
|
|
55 |
Talu suuri, parred paksud.
|
|
|
56 |
Sai ta sinna saanudessa,
|
|
|
57 |
Jäi ta sinna jäände'essa:
|
|
|
58 |
Talu olli suuri, parred paksud,
|
|
|
59 |
Panti paksusti lademed,
|
|
|
60 |
Põhukõrgused lademed,
|
|
|
61 |
Kästi Maie maani lüüa,
|
|
|
62 |
Kaie põhjani põruta.
|
|
|
63 |
Mai aga olli maani tarka,
|
|
|
64 |
Kai olli kannuni kavala:
|
|
|
65 |
Tõstis koodi kõrge'esse,
|
|
|
66 |
Lõi ta õled kõlka'asse,
|
|
|
67 |
Peäd pihupeenikeseks;
|
|
|
68 |
Õled lageje ladusid,
|
|
|
69 |
Kõlkad käisid kõlgastikku,
|
|
|
70 |
Terad salveje sadasid.
|
|
| |
pag. 217
|
|
|
72 |
Tanu sai rehetahmatsesse,
|
|
|
73 |
Rätt sai reherähmatsesse,
|
|
|
74 |
Põll sai rehepõrmudesse.
|
|
|
75 |
Läks ta põlle peskemaie,
|
|
|
76 |
Põlle rehepõrmustagi,
|
|
|
77 |
Rätte reherähmastagi,
|
|
|
78 |
Tanu rehetahmastagi:
|
|
|
79 |
Küssis küilta künädä,
|
|
|
80 |
Naolt kuldakurikada,
|
|
|
81 |
Äiält hella katelida,
|
|
|
82 |
Ämmält hella toorevida,
|
|
|
83 |
Ei annud küdi künädä,
|
|
|
84 |
Nadu kullasta kurikat,
|
|
|
85 |
Äi ei hella kattelida,
|
|
|
86 |
Ämm ei hella toorevida:
|
|
|
87 |
Ämmä toorvi aidassagi,
|
|
|
88 |
Äiäl katel kelderissa,
|
|
|
89 |
Küdi viind künä külässe,
|
|
|
90 |
Naol kurik naelassagi.
|
|
|
91 |
Mini siis mõistis, kohe kostis:
|
|
|
92 |
"Lähen soondeje pesemä,
|
|
|
93 |
Lähen lompi loputama,
|
|
|
94 |
Põlle viskan põrmandalle,
|
|
|
95 |
Tanu ahjuje taandan:
|
|
|
96 |
Siit on saadud, siia jätän,
|
|
|
97 |
Lendän emä lepikusse,
|
|
|
98 |
Kukun isä kuusikusse!
|
|
|
99 |
Seäl temä hakas nuttemaie.
|
|
|
100 |
Kes tulli juure jutulegi,
|
|
|
101 |
Kes tulli vaesta vaatamaie,
|
|
|
102 |
Kes tulli kurvaje küsimä?
|
|
|
103 |
Oma armas emäkene,
|
|
|
104 |
Tulli kurvaje küssimä,
|
|
|
105 |
Vaesta lasta vaatamaie:
|
|
|
106 |
"Miks sa nutad tütar noori?"
|
|
|
107 |
Mini siis mõistis, kohe kostis:
|
|
|
108 |
"Oh mu hella memmekene,
|
|
|
109 |
Mesimagus memmekene!
|
|
| |
pag. 218
|
|
|
111 |
Panti rehte peksemaie,
|
|
|
112 |
Talurehte tampimaie:
|
|
|
113 |
Põll sai rehepõrmudesse,
|
|
|
114 |
Rätt sai reherähmädesse,
|
|
|
115 |
Tanu sai rehetahmadesse.
|
|
|
116 |
Läksin siis põlle peskemaie:
|
|
|
117 |
Põlle rehepõrmustagi,
|
|
|
118 |
Rätte reherähmästagi,
|
|
|
119 |
Tanu rehetahmastagi:
|
|
|
120 |
Küssin küilta künädä,
|
|
|
121 |
Naolt kuldakurikada,
|
|
|
122 |
Ämmält hella toorevida,
|
|
|
123 |
Äiält hella kattelida.
|
|
|
124 |
Ei annud küdi künädä,
|
|
|
125 |
Nadu kullasta kurikat,
|
|
|
126 |
Ämm ei hella toorevida,
|
|
|
127 |
Äi ei hella kattelida:
|
|
|
128 |
Küdi viind künä külässe,
|
|
|
129 |
Nao kurik naelassagi,
|
|
|
130 |
Ämmä toorvi aidassagi,
|
|
|
131 |
Äiä katel kelderissa."
|
|
|
132 |
Emä siis mõistis, kohe kostis:
|
|
|
133 |
"Tule ärä, tütär noori!
|
|
|
134 |
Küll meil isi künasida,
|
|
|
135 |
Küll meil kullatsid kurikid,
|
|
|
136 |
Küll meil isi kattelida."
|
|
|
137 |
Kes tulli taga otsimaie?
|
|
|
138 |
Äi tulli taga otsimaie:
|
|
|
139 |
Äiä händä raiutie,
|
|
|
140 |
Äiäst sai hännätu harakas.
|
|
|
141 |
Kes tulli taga otsimaie?
|
|
|
142 |
Ämm tulli taga otsimaie:
|
|
|
143 |
Ämmä händä raiutie,
|
|
|
144 |
Ämmäst sai hännatu harakas.
|
|
|
145 |
Kes tulli taga otsimaie?
|
|
|
146 |
Küdi tulli taga otsimaie:
|
|
| |
pag. 219
|
|
|
148 |
Küi küüned lõigati,
|
|
|
149 |
Küist sai küüräkäs rebäne.
|
|
|
150 |
Kes tulli taga otsimaie?
|
|
|
151 |
Nadu tuli taga otsimaie,
|
|
|
152 |
Tulli nadu narmasjalga:
|
|
|
153 |
Nao nina napsatie,
|
|
|
154 |
Naost sai ninatu nirki.
|
|
|
155 |
Kes tulli taga otsimaie?
|
|
|
156 |
Oma mees tulli otsimaie:
|
|
|
157 |
Sedä hästi augutati,
|
|
|
158 |
Nurgas teda noomitie,
|
|
|
159 |
Söögilauas sõimatie.
|
|
|
| |
|