H, Mapp 1167/70

hmap11670000
koguja teadmata
0

Metadata

ID: H, Mapp 1167/70
ZANR: uuem rahvalaul

(Bürger) Keiser ja papp. (Tõlgitud 1872.)
     2  Teil' kõnelen ennemuist' kentsakat juttu:
     3  Kord elas keerd keiser - tal naljasi mitu.
     4  Sääl elas ka papike, kõhukas mees,
     5  A' kahju! ta lambrik ol' tarkuses ees.
     6  Küll keisrile raudriides tegi sääl vaeva
     7  Külm sagedase öösil ja palavus päeval;
     8  Leib vesi tal toiduks ja voodiks märg maa,
     9  Ja mitu kord kannatas janugi ta.
     10  See papike paremast oskas end toita
     11  Heast süia ja juua ja voodis end hoida;
     12  Sest hiilgas ta pale, kui täiskuu ta eel,
     13  Ja rasvakõht rippuski põlvede pääl.
     14  Sest keiser siis otsis ka papiga tüli,
     15  Kord palaval suvel ta seda teed tuli,
     16  Kus papike jalutas majade ees;
     17  A' keisril ja soldatil väsimus käes.
     18  So, mõtles siis keiser, nüüd ihun ma nuga,
     19  Ja teretas papikest naeruse suuga:
     20  Sa Jumala mees! Kuida käsi sul käib?
     21  Ma näen, sul paast on hea toiduks leib.
     22  Ka igavus vistist ei vaeva sind vähe,
     23  Mind tänad küll tõest, kui tööd annan teha?
     24  So kavalus kuulus on siin ja ka sääl,
     25  Sest rohtugi kuuled sa kasvavad tääl.
     26  Siis annan so harjunud hammastel murda
     27  Kolm pähklekest a'aviites mõtetes uur'da
     28  Ja kolme kuu pärast, siis ootangi ma,
     29  Et otsust mul annad siis sinagi ka.
     30  Ja esiteks ütle, kui vürstide nõus
     31  Ma trooni pääl istun, mo kuninga aus,
     32  Kui palju siis maksan? sa oled ja mees,
     33  Truu rahade tundja, see varsti sul käes.
     34  Siis teiseks sa arva, kui ratsale sõidan,
     35  Kui ruttu siis maakera ümber ma jõuan?
     36  Ei minutid rohkem ei vähem sa tead
     37  See otsus ei murra just palju so pead.
     38  Ja kolmandaks ütle, sa pappide ülem,
     39  Mul karva pääl ära, mo mõtete sülem!
     40  Neid tahan sul tõesti ütelda ma,
     41  Nad olgu kõik valed; - neid uuri nüüd sa!
pag. 1168
     43  Kui vastust ei peaks sa anda mul võima,
     44  Siis pappide majast sa välja pead käima
     45  Ja eesliga sõitma, kõht laudjase pool,
     46  Ja varruse asemel sabast sul hool.
     47  Seepääle siis keiser läks ratsale ära,
     48  Ja otsata kimpus ol' kõhukas härra.
     49  Ta murdis küll pead ja uuris, mis võis
     50  Ja süda tal värises viletsust täis
     51  Ta läkitas mitmesse suurkooli linna
     52  Ja pakkus ka tarkuse uurjaile hinna,
     53  Mis lahti võis päästagi kadeda keelt,
     54  A' keegi ei oskand tal teha head meelt,
     55  Aeg lendades lidus, tal vabises süda
     56  Tund päevaks, päev nädalaks kasvis, oh häda!
     57  Kuuks nädalad saivad ja kätte jõus tund,
     58  Mil otsusid nõudis, see keiserlik sund.
     59  Nüüd palede puna ja kõht tal ka kadus,
     60  Ta metsades luusis, ei seisnud ta kodus,
     61  Kord leidis siis teda sääl salaja teel
     62  Hans Bendiks, ta lambrik, just mägede pääl
     63  Mo isand! Hans hüüdis, kas kurnab teid kuri?
     64  Te lõpete ära, kui päevaga vari!
     65  Maria ja Joosep! Kuis kortsus teil kulm!
     66  Nõid ära teid teinud, sest on teil nii külm.
     67  Oh, armas Hans Bendiks, see tuleb küll sellest,
     68  Et keiser mo kuube vist võtab mo seljast,
     69  Kolm pähkled ta pistis mul hammaste pääl',
     70  Neid kuratki murra, kust mina siis veel!
     71  Ma ütlema pean, kui vürstide nõus,
     72  Ta trooni pääl istub, ta kuninga aus,
     73  Kui palju ta maksev, et olev ma mees,
     74  Truu rahade tundja, see varsti siis käes.
     75  Ja tõises tal arvan, kui ratsale sõidab,
     76  Kui ruttu siis maakera ümber ta jõuab,
     77  Ei minutid rohkem ei vähem, kas tead;
     78  See otsus ei murdvagi palju mo pead!
     79  Ja kolmandaks pean, oh, ma õnnetum ülem!
     80  Tal ütlema veel, ta mõtete sülem!
     81  Neid tahab ta tõesti ütelda mul'
     82  Kõik olgu nad valed, - neid kuri on küll!
pag. 1169
     84  Kui vastust ei peaks ma anda tal võima,
     85  Siis pappide majast ma välja pean käima.
     86  Ja eesliga sõitma, kõht laudjase pool
     87  Ja varruse asemel sabast mul' hool.
     88  Muud midagi! naeris Hans Bendiks, ma ütlen:
     89  Mo isand! nüüd jätke kõik kartust! ma mõtlen,
     90  Et vastust küll hõlpsaste minult ta saab,
     91  Mul laenake aga kuub, rist ja ka kaap.
     92  Ei midagi oska küll ladina keelest,
     93  A' siiski ma uurin, mis raske te meelest!
     94  Mis õppin'd mees raha eest saada ei või-
     95  Mo ema mul' andis, kui ilmal' mind tõi.
     96  Sääl papike rõõmust kui sokake' kepsus.
     97  Hans Bendiks siis teele ka astus kui lipsus,
     98  Rist rinnas, kuub seljas ja kübar ka peas,
     99  Et keisri ees seisaks ta pappide seas.
     100  Sääl istus ka keiser nüüd vürstide salgas,
     101  Kroon peas, kepp käes ja kuub tema seljas.
     102  Kui palju nüüd maksan, nii istes so ees?
     103  Truu rahade tundja, see varsti sul käes.
     104  Kord kolmkümmend rubla eest Kristust sääl müüdi,
     105  Siis ära nüüd arvake mullegi süüdi
     106  Kui teie hind kakskümmend üheksa jääb,
     107  Sest rubla teist ometi vähem küll saab!
     108  Oi, ütles siis keiser, so juttu võib kuulda,
     109  See jõuabki vürstlikku uhkust küll murda.
     110  Ei ilmaski seda ma arvanud tõest;
     111  Nii odavat hinda võiks pakku mo eest!
     112  Nüüd aga sa arva kui ratsale sõidan,
     113  Kui ruttu siis maakera ümber ma jõuan?
     114  Ei minutit rohkem, ei vähem sa tead,
     115  Kas murrab see otsus küll palju so pead?
     116  Kui päikese tõusul te istute selga,
     117  Ja temaga ühes siis aeate nelja,
     118  Siis kakskümmend neljanda tunnigi pääl,
     119  Te tõesti jällegi olete sääl.
     120  Ha, naeris nüüd keiser, sa sõlmid kõik sõnad
     121  Mul "aga" ja "kui''ga siin kokku, siis annad
     122  Mul mõista, et uurinud oled sa hääst
     123  Ja kavalust võibki küll nõuda so pääst.
pag. 1170
     125  Nüüd kolmandaks aga, sa mõnusast mõtle,
     126  Ja valet, mis mõtlen, sa üles mul ütle!
     127  Sest muidu jääb sinule eesliga sõit;
     128  See "aga" ja "kui", siiski jätta kui võid.
     129  Te mõtlete: Gallenist papike olen.
     130  Jah, tõsi! ja tõeks see ka jääb, ma mõtlen.-
     131  Ei, vale! suur keiser, ma olen ta poiss
     132  Hans Bendiks, kes metsades lambid tal hois.
     133  Mis pagan! sääl keiser siis kärmeste hüüdis,
     134  Ja südame sõelumist vaigista püüdis:
     135  Sa Gallenist pole siis mitte see papp?
     136  Ma arvan, siis sinust küll senna üks saab.
     137  Sul sõrmuse, kepi, siin tahan ma anda,
     138  Ja peremeest lubatud eesel võib kanda,
     139  Sääl õppigu ilusast mõtlema ta:
     140  Kes lõigada tahab, see külvaku ka!
     141  Suur keiser, teilt palun ma haledast' armu,
     142  Ei oska ma lugeda kirjota põrmu,
     143  Ei sõnakest mitte ka ladina keelt,
     144  Kust Hansule võtta veel nooruse meelt?
     145  Oh, armas Hans Bendiks, mul' kahju on sinust!
     146  Tõist armu sa palu nüüd enesel minust!
     147  So kentsakas nali on rõõmu mul tein'd
     148  Mo tänu siis sinule rõõmuks ka läin'd
     149  Suur keiser, mul tarvis küll midagi pole,
     150  A' siiski, kui tõesti lubate mulle,
     151  Siis palun, et jätke mo peremees mul',
     152  Kui andeks tal antud, siis armu on küll!
     153  Vaat nõnda ma näen sul pea ja süda
     154  On parajas paigas, sest' pole siis häda!
     155  So peremees armu nüüd saanud mult on
     156  Ja sinule kasvagu sellest siis õnn:
     157  Ma annan siin Galleni papile käsku,
     158  Hans Bendiks ta karjatsest lahti nüüd lasku,
     159  Ja toitku ta teda heast, kuni tal tund
     160  Kord jõuab, et hingab ka õnsade und.