|
|
1 |
Kord oli käre naeseke,
|
|
|
|
2 |
Küll suureks ristiks mehele.
|
|
|
|
3 |
Ei seisnud kinni tema suu,
|
|
|
|
4 |
Ei aidand hea, ei paha nõuu.
|
|
|
|
5 |
Läks kihvtiseks kaa mehe meel,
|
|
| |
pag. 25
|
|
|
|
7 |
Veel kihvtisemaks naese keel.
|
|
|
|
8 |
Nii oli Männi Tõnul kaa,
|
|
|
|
9 |
Ta armsa naese Annega.
|
|
|
|
10 |
Ann kädises kui räästake,
|
|
|
|
11 |
Kell pojad pesast võetakse.
|
|
|
|
12 |
Ta tahtmist ei saan'd üks egi,
|
|
|
|
13 |
Ja suurem süü jäi Tõnule.
|
|
|
|
14 |
Mees sülitas, ehk silitas,
|
|
|
|
15 |
See ikka Anne vihastas.
|
|
|
|
16 |
Päev päevaks läks ta hullemaks,
|
|
|
|
17 |
Ja jooksis pärast kaabakaks.
|
|
|
|
18 |
Küll maanitseti, leppige
|
|
|
|
19 |
Kui abikaasad auusaste.
|
|
|
|
20 |
"Kust võtta", kääksus naeseke,
|
|
|
|
21 |
"Miks mees ei anna järele.
|
|
|
|
22 |
On tema õige naesemees,
|
|
|
|
23 |
Siis alandagu naese ees.
|
|
|
|
24 |
Et mees kui naese pea jo on,
|
|
|
|
25 |
Siis tema peas on naene kroon."
|
|
| |
pag. 26
|
|
|
|
27 |
Üks ainus asi oli veel,
|
|
|
|
28 |
Kus meeled kokku sünd'sid neil,
|
|
|
|
29 |
See oli linna tõttata,
|
|
|
|
30 |
Ja kohtu ees end lahuta.
|
|
|
|
31 |
Nad läksid, naene tük maad ees,
|
|
|
|
32 |
Mees taga viha südames.
|
|
|
|
33 |
Ei olnud linnast kaugel nad,
|
|
|
|
34 |
Siis tuli vasta taeva Taat.
|
|
|
|
35 |
Maailm läks mustaks, müristas,
|
|
|
|
36 |
Et maa ja meri väristas.
|
|
|
|
37 |
Tee ääres seisis küünike,
|
|
|
|
38 |
Ja sinna tõttas Anneke.
|
|
|
|
39 |
Mis tegi Tõnu hädaga,
|
|
|
|
40 |
Ta puges Anne järel kaa
|
|
|
|
41 |
Nüüd seisis mees ja naene seal,
|
|
|
|
42 |
Ei teine vaadand teise peal.
|
|
|
|
43 |
Kui jälle pikne põrutas,
|
|
|
|
44 |
Surm praegu neelda ähvardas.
|
|
|
|
45 |
Ennäh, seal pööris naese meel,
|
|
| |
pag. 27
|
|
|
|
47 |
Ja peasis lahti tema keel.
|
|
|
|
48 |
"Oh Tõnu, Jumal nuhtleb meid,
|
|
|
|
49 |
Oh anna andeks, kui sa võid!
|
|
|
|
50 |
Ka mina tahan südamest,
|
|
|
|
51 |
Sull andeks anda igavest!"
|
|
|
|
52 |
Mees ütles: "Amen! jah mis muud"
|
|
|
|
53 |
Ja andis oma Annel suud.
|
|
|
|
54 |
Siis läksid kodu, käsi käes,
|
|
|
|
55 |
Ja olid rõõmsad südames.
|
|
|
|
56 |
Mis kuri süda lahutand,
|
|
|
|
57 |
On pikne jälle kokko pand.
|
|
|
| |
|