hr0604850000
Harjumaa
koguja teadmata
0
| Hargla kihelkonnan Mõniste vallan, vana saaja pidamise pruuk, ehk viis. | ||||
| Kui nooremehe rahvas, ehk noormees oma saaja rahvaga mõrsja poole läits - mis enambüsi iks pääle laulatuse Pühäpäiva, eespäival olli, - kui na perale saiva, ja kõik vankrist, saanist, ehk hobese säljast maha olliva tulnu, mingaka kiäki olli sõitnu, sis kutsuti neid pruudi pool pruudi isast, kui ülembast saaja tallitajast hommugu söömajale. Ent kui õige ruttu söömaajale, ehk söögi tarre es kutsuta, sis kaaska lauli: | ||||
| 4 | Meid iks pandas paha paljus, | |||
| 5 | paha paljus leina liias. | |||
| 6 | Ei meid valgeid vasta võeta, | |||
| 7 | käpe käsile tabata, | |||
| 8 | kõrik meil pääle kõllastus, | |||
| 9 | pallai pääle paigutedas | |||
| 10 | linik pääle lepatedas | |||
| (kurja näo pääle tom̄anu) - | ||||
| Pääle söögi, (kui teno palve peetu olli, mes Raud käe kohus tetta olli) lauldi kaaskede poolt | ||||
| 14 | Tooge näijud mij näta; | |||
| 15 | kabükest mij kaija, | |||
| - kui näijo olli ette tulnu, sis lauldi kaasikist edesi: | ||||
| 18 | Tooge tuurja murule, | |||
| 19 | pangi sijä põrmadule, | |||
| 20 | Kas om tugev mij tuurjale, | |||
| 21 | paras mij pangele, | |||
| - Kui näijo kõhna olli, lauldi - | ||||
| 24 | Taa om olest uhukene, | |||
| 25 | Taa om pihast peenükene, | |||
| 26 | Ta nakas olest oigama, | |||
| 27 | Põlve jakest põdema, | |||
| 28 | Taal omma silma sinistünu, | |||
| 29 | Kõrva juure kõllastunu, | |||
| 30 |
Taa om peetu peni lihan1 (lihaga)
|
|||
| 31 |
Kasvatedu kassi lihan1 (lihaga)
|
|||
| - Kui olli pruut tugev ja meele peraline, sis lauldi kitused: | ||||
| 34 | Taa om tugev mij tuurjale, | |||
| 35 | paras mij pangele, | |||
| 36 | Taa om peetu piima pudin, | |||
| 37 | kasvatedü kanna lihan, | |||
| 38 | söödet sõira suurmiin :,: | |||
| Kui see laul olli mööda, ja mõni muu vastastiku laulu lauletu, sis viidi kaaska kusele, kapota aija maa pääle (see viija olli mõni pruudi sugulastest vana naiste rahvas (kabehene) kaböhötses sai üleüldse naiste rahvast kutsutus, kes enamb latse põlven es ole.) Sellel olli pangiga vesi ligi, seda panni ta maha sasma, ja kutse kaaskid kusele - kaaska pidiva üle pangi minema, ja pangi sörmuse viskama, iga üts, - ni palju kui neid olli, kas 3 vai 5 vai 7. vai 9 - nii olli kaaskids arv, paarin es tohe kaaska pruudi poole minna, nii sama kiik üle üldne saaja rahvas, ka es tohi hobesiidki nii olla, et paari saiva, - (se olli eba usu pelg, et sis saap paari rahval katsiko latse, mes vaesel rahval rasse üles pidata.) | ||||
| Selle man andis pruut igale kaaskale ütte raiga, ja nee pangi visatu sõrmuse saiva pruudile; sest pruut tarvitas palju sõrmusid. -1, Kui saja rahvas kodu lätsi panti iga üte piima nappi üts sörmus, ohvri andes, et piimale perast midagi kahju ei saas. 2, kui saaja rahval olli üle jõe sõita, sis visas pruut silla ala jõkke üte sõrmuse, peigmehe poole sõiten, ohvris jõele, et sis tema sugu ei sa jõkke upuma, 3, sai peijo pool tarre (Rehe tarre) kurro ohvris, et tuli latsile kahju es tees. 4, sai kaivo üts sõrmus visatus, et kaiv ka latsi vasta es peas võtma. - | ||||
| Nüüd tulli tõine soömaig peran II söömaigu, naksiva kaaska laulma | ||||
| 45 | Tooge nätta näijü imä, | |||
| 46 | Toge kaija kabu imä, | |||
| 47 | Kas om ilus imetaja | |||
| n.n.e. | ||||
| sis anti ema känga kätte, kui hää känga ehk zuvva olli, sis mõrsja naiste rahvas lauli kituse laulu, - ent kui halva sis laiduse laulu.- | ||||
| 51 | naa iks omma Zooru zuvva, | |||
| 52 | Zooru zuvva venne viisu, | |||
| 53 | Viisu oma viite sülda, | |||
| 54 | Kabla peran katsed süldä | |||
| pag. 488 selle pääle tulli kaaska vadsa jagamine, minga pruudile andid korjati. | ||||
| 57 | Küla naise kullakese, | |||
| 58 | Valla naise vaimukese | |||
| n.n.e. | ||||
| Kes sis andis, kas kindiid vai raiku, vai seere käütid, vai mõne mütsü, selle anti vatska, ja naps viina. Kui küla vaadi naise es anna midagi sis kaaska lauli pruudile sõimu laulu | ||||
| 62 | Taa ei ole uskunu ohulist, | |||
| 63 | ei ole nöünü nällalist, | |||
| 64 | Sisu om piju sikustunu, | |||
| 65 | Koorik piju kopitunu - | |||
| - vahe aig - - kon nii sama mängiti vai ka lauldi ja tantseti, aaja viites. | ||||
| Kolmas söömaig, ehk lõune aig. Pääle lõunet naksiva kaaske laulma | ||||
| 70 | Tekke teele minekide, | |||
| n.n. e. | ||||
| sis sai pruudi kirst ära saadetus peigmehe poole, ja nakati valmistama ära mineki ehk tagasi mineki pääle.- | ||||
| Enne õdagu söömist läts pruut henda valmis ehtima kambrehe, kohe kedagi peijo rahvast sisse ei lasta. - | ||||
| Kui peigmees raudkäega, ja tõised sinna usse ette tuleva, sis laulva pruudi sugulase sisest poolt (kambrest) | ||||
| 78 | Maske imä imetämine; | |||
| 79 | vanembide vaiva palk, | |||
| n.n.e. | ||||
| kui raha massetu, (mes raudkäsi omalt poolt massap) sis lastas sisse; nüüd laulap raudkäsi mõna laulu Jumala sõnast, ja teep ka kõnet kui mõistap manitsust (ehk mõni küla koolmeister kes selles om kutsutu) - kui se otsan om sis võtap raudkäsi pruuti kät pite, ehk särgi siilost ja astup een, peigmees taga - söögi lauda, sest pruut es söö sel päival saaja rahvaga ütten, kes peijo poolt tulnu olliva, enne kui nüüd viimsel söömajal, mida om pruudi pool saaja otsan, varsti peran söömaga panti hobese ette, ja nakati Peigmehe poole tagasi minemä, peigmees pruudiga istuva seeni söögi lavva takan kui hobese ette pandase, - (Peigmehel ja pruudil pidiva tävvelitse rõiva, pooltõist särki säljan olema, see olli eba usu perast, et sis konagi rõiva puudust es peas tulema, kiik saaja aig pidi see nii olema, ka laulaten pidiva neil nii palju rõiviid säljan olema nüüd olliva seeni hobese een, ja pruut pidi nüüd een sõitma peigmehe poole, pruudi tagan peigemees sis muu pulma rahvas kes taht (vaga vanemba saatsiva ka veel Jumala sõna lauluga oma tütard tee pääle). | ||||
| Kui peigmehe poole perale saadi, sis peigmehe esa nõst pruudi maha sõidu riiste päält, - selle eest and pruut paar kindid, ja kes (mõrsja) pruudi hobese vallale lask, selle and ka pruut kinda, - nüüd kutsuti söögi lauda, ja kui lavval olliva, sis tulli peigmehe ema, ja võttis ehitun kübara pruudi pääst, ja pand mõrsja sõssare päha, ja naksi (mõrsjal) pruudil mütsu (tanu) päha pandma, - sell aejal lauldi Jumaliku laulu, seeni kui müts päha sai, - Laul Oh õnnis ristiinemin, ehk Kuis illus Jesu mõrsja om. n.n.e. mes tähtsas ristikoguduse pääle tähendaja laul olli; peigmehe (nooremehe) ema sai nüüd paari kapudiid, mütsü pandmise palgas, - söögi palve - | ||||
| pääle söögi, (õdangu söögi peijo pool) nüüd laulsiva ühendedu sugulase, erutuses magama minemisele: | ||||
| 87 | Viige mari magama, | |||
| 88 | Suvi lindu suigutama, | |||
| 89 | Ta om väigü väsinü, | |||
| 90 | Raasukese rahmetunu, | |||
| n.n.e. - | ||||
| Nüüd kutsuti peigmees ja pruut magamise kambride, kon säng valmis säetu olli: sääl panti neid nüüd magama, suuremb osa rõiviid jäteti neil ka ööses sälga, et sis eladen ei peas rõiva puudus tulema; zuvva võeti jalast maha, muu rõiva jäiva sälga, (magama pandmise man sai ka kül Jumala sõna lauldus, ja palve peetus, nii olli ebajumala teenistus õige Jumala teenistusega koon, ka hommugul ärratedi neid palve ja lauluga üles; - pruukusele, ehk varatse hommungu söögile; päiva aejal sis vei peigmehe esa ja ema pruuti kiiki kotusiid tutvas tegema, 1, aita sääl pand pruut salve pääle, kas hamme vai kinda, sis kotta, (kööki) sääl pidi jälle tuli tunglete pääle, ja anuma mõskmise ruhe pääle hame pantus saama, ja paa vangu pääle seere käute, ikes ohvri andes, et tuli ja pada es peas kahju tegema lastele, ja ait vilja täüs olema, n.n.e. II sööma aig. Pääle söömaja saadeti peigmehe poolt pruudi isale ja emale perra, ja kui na peigmehe poole saiva, tõsteti neid maha, raudkäest, ja viid tarre ahjo otsa pääle, ja anti pakle kätte kedrata, - see jagas ka rahvale viina | ||||
| pääle selle tulli kaaskiide sanna viimine mis arvati tõbe hoidmises , - kaaska lauli, | ||||
| 96 | Raudkäsi raopuu, | |||
| 97 | Kosilane kütte sann, | |||
| 98 | Kaaskil naba karanu, | |||
| 99 | kõttu põhi põrahunu, | |||
| sis raudkäsi tegi sanna ahju napest vai kadaka haust tuld, et suitsu sai, sis panti kiik kaaska ja pruut vankri ehk saani, ja viidi sanna, kon raudkäsi vihaga vet neide pääle pritse, selle eest and pruut raudkäele kinda, ja kaaskile vööd, vai seere käüted. - Lõune aig - peran lõunet nakati raha korjama, ütte kausiga, - Peran raha korjamist and pruut peigmehe sugulastele kiigile andiid, kes enamb raha olli andnu, see sai hamme, kes veidemb kinda, naiste rahvas saiva hamme ja vöö pääle käüdetu vai kapuda (sukka) ja seere käüte pääl. | ||||
|
1
(lihaga) | ||||
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
| H II 32, 68 (52) | 22 % |
|
| H II 32, 71 (60) | 16 % |
|
| ERA II 115, 138 (31) | 10 % |
|
| H II 32, 70/1 (59) | 10 % |
|
| EÜS IX 1313 (148) | 60 % |
|
| E, StK 9, 327 (25) | 51 % |
|