tem01005a0009
koguja teadmata
0

Metadata

ID: TEM 1, 5a (9)
ZANR: jutt/uuem rahvalaul

Katkendid Järva Jaanist.

Kord kodust heina ajal lahkudes olla ta vikati puu otsa pannud; põlvili maha lasknud ja need kaks salmi lugenud:
    4  Siis vaimu läbi ööldi mulle
    5  Sa ära neetud! kuule nüüd:
    6  Ma annan armust andeks sulle
    7  Kõik sinu rasked patusüüd
    8  Nüüd on sul rahu, õnnistus
    9  Ja kadumata rõõmustus.
    10  See väga rõõmustas mind jälle,
    11  Ma hingasin nüüd sinu sees,
    12  Ma vaat'sin aga sinu peale
    13  Mis sina tegid südames.
    14  Sa põletasid, surmasid,
    15  Sa parandasid, aitasid.
Selle järele läinud ta ära. Põle naise palved, ega miski mu aidanud.
Kividele rainud ta ristisid sisse üteltes kord saavad kõik kivid ara ristitud.
Metsales raiunud ta sihtisid ja ütelnud kõik ma saab jala pöia täiega ära mõetedud.
Naised saavad leiva tainast pea peal ja mehed tina rinde peal kandma. Selle järele tulnudgi riete mood kus naistel klistertud mütsid ja mestel tina nööpitega kuued olnud.
Lääne maal Vatla juures (Lihula ligidal) löönud ta vaia maa sisse üteltes:
"Siia tulevad kolm kuningad kokku ja siis tehtakse rahu, kuid enne on verd hobuse põlvini."
Raud võrguga põimitakse maa ümber.
Kord saavad nuumhärgade pead maha raiutud, ja siis söövad hunt ja Lammas ühe mätta kallal.
Tuleb aeg, kus kaks venda ühe kivi kallal kisuvad ja valmis on teine teist maha lööma.