|
1 |
Siin om rinda näidusida,
|
|
|
2 |
Kaalakond siin kaunieida,
|
|
|
3 |
Pesakond siin piiritpäida;
|
|
|
4 |
Mõni hulk on marsijaid
|
|
|
5 |
Ole ei hulgast laulajat
|
|
|
6 |
Ega ütest ürgajat,
|
|
|
7 |
Mõnest paarist mõistajat.
|
|
|
8 |
Kui ma esi eest ei ütle,
|
|
|
9 |
Eest ei ütle, päält ei pästa,
|
|
|
10 |
Eest ei ütle äniline,
|
|
|
11 |
Päält ei pästa pääsukene,
|
|
|
12 |
Kõrvast lõõri lõokene.
|
|
|
13 |
Rinnan meil sõnade sõlgi,
|
|
|
14 |
Öölan meil lugude looga,
|
|
|
15 |
Kaalan meil kõrenti kõrre,
|
|
|
16 |
Käissen om laululaudad.
|
|
|
17 |
Kui meil suust või lõpesse,
|
|
|
18 |
Keele päälta kistunesse,
|
|
|
19 |
Alta hammaste ei alane; -
|
|
|
20 |
Pääst või vähenes -
|
|
|
21 |
Võtam' riisuda rinnast,
|
|
|
22 |
Võtam' kakku kaalast,
|
|
|
23 |
Heita elmede seasta,
|
|
|
24 |
Panna ka põue vaie'elta,
|
|
|
25 |
Lehekeeru keske'elta.
|
|
| |
pag. 226
|
|
|
27 |
Rinnan meil sõnade sõlgi,
|
|
|
28 |
Öölan meil lugude looga,
|
|
|
29 |
Käissen laululauda.
|
|
|
30 |
Kessi tõi sõnde sõlgi?
|
|
|
31 |
Sõdse tõi sõnade sõlge;
|
|
|
32 |
Esa tõi lugude looga,
|
|
|
33 |
Ema tõi kõrenti kõrra,
|
|
|
34 |
Veli tahus laululaua.
|
|
|
35 |
Kui me ürgam' ütelema,
|
|
|
36 |
Puudu ei meile sõnu.
|
|
|
37 |
Enne puudus merevetta,
|
|
|
38 |
Merevetta, järvejääda,
|
|
|
39 |
Koltan kuiveja koluda,
|
|
|
40 |
Kitsan paikas kiiske'eida,
|
|
|
41 |
Väljan paikus vähjaeida,
|
|
|
42 |
Laia paika latikida.
|
|
|
43 |
Enne puudus poistepunga,
|
|
|
44 |
Alanes meeste alaski.
|
|
|
45 |
Enne puudus puudemõtsa,
|
|
|
46 |
Enne lõpes lõhmusmõtsa;
|
|
|
47 |
Puudu ei meile sõnuje,
|
|
|
48 |
Kau ei katte laulajata.
|
|
|
49 |
Jõua ei hobu vedada,
|
|
|
50 |
Ega kõrbi kõigatella,
|
|
|
51 |
Linalakk ei liigutella.
|
|
|
52 |
Kõrb jäi kinni kõrre pääle,
|
|
|
53 |
Must jäi kinni mulla pääle,
|
|
| |
pag. 227
|
|
|
55 |
Linalakk jäi liiva pääle,
|
|
|
56 |
Ruun jäi kinni rästaesse
|
|
|
57 |
Neiu sõnu tuue'enna,
|
|
|
58 |
Kau laule kande'enna.
|
|
|
59 |
Kui me ürgam' ütelema
|
|
|
60 |
Või me mõlgum' mõtelema,
|
|
|
61 |
Meil saab öös ütelda,
|
|
|
62 |
Meil saab kukeni kudada.
|
|
|
63 |
Kik tuleb küla kullemaie,
|
|
|
64 |
Valda joosk valatamaie.
|
|
|
65 |
Mõni mees jääs mõtelema:
|
|
|
66 |
"Seda ei tää ega ei mõista
|
|
|
67 |
Kunes nee1 kau kasunu,
|
|
|
68 |
Virve pikasse veninu?
|
|
|
69 |
See ei ole tüdruk tennu tööda,
|
|
|
70 |
Laps ei vaene nännu vaeva;
|
|
|
71 |
Suvel säädnud ta sõnuje,
|
|
|
72 |
Talvel uuli tasunu,
|
|
|
73 |
Kevaje keelta nõrgutanu."
|
|
|
74 |
Ma küll vastu võidelie:
|
|
|
75 |
Kuulge te kuningapoiga,
|
|
|
76 |
Mõistke hää härra latse,
|
|
|
77 |
Kuulge targa talupoja!
|
|
|
78 |
Ken pands sõnu säädemaie
|
|
|
79 |
Või pands huuli hoidemaie?
|
|
|
80 |
Me olim' suvel suure orja;
|
|
|
81 |
Suve me veerem' vikatil,
|
|
| |
pag. 228
|
|
|
83 |
Vikat kuldine kähen,
|
|
|
84 |
Lüsi klaasine peran,
|
|
|
85 |
Luisk um vaskine vahel.
|
|
|
86 |
Suve me olem' niidun niitmen
|
|
|
87 |
Ehen meeste, vahel naeste,
|
|
|
88 |
Vahel poiste vallatute.
|
|
|
89 |
Talvel me kaalum' kangaenna,
|
|
|
90 |
Talvel kuam' kilbilisi,
|
|
|
91 |
Arvam' anisilmilisi.
|
|
|
92 |
Mõtlem' meekohalisi.
|
|
|
93 |
Esi me tunnem' suure toime,
|
|
|
94 |
Keele pääl meil kilbikirja,
|
|
|
95 |
Huulil meil linikukirja.
|
|
|
96 |
Kui lääme kangasta kuduma,
|
|
|
97 |
Anisilmi arvamaie,
|
|
|
98 |
Meekohalist mõtlemaie,
|
|
|
99 |
Kilbikirju kargamaie;
|
|
|
100 |
Kutsu ei külasta korjajata,
|
|
|
101 |
Üle suu ei säädajat.
|
|
|
102 |
Esi me kuame kilbilise,
|
|
|
103 |
Arvame anisilmilise,
|
|
|
104 |
Mõtlem' meekohalise.
|
|
|
105 |
Kes pands sõnu säädemaie
|
|
|
106 |
Või pands huuli hoidemaie:
|
|
|
107 |
Ööl me kuam' kangaeida,
|
|
|
108 |
Toimist tule valge'ella.
|
|
|
109 |
Kui tuleb kulda koiduaega,
|
|
| |
pag. 229
|
|
|
111 |
Kui tuleb armas aoaega;
|
|
|
112 |
Sis me veerem' veteteeda,
|
|
|
113 |
Kalluteme kajuradu.
|
|
|
114 |
Hõbehõlpu meil õlale,
|
|
|
115 |
Kuldakonksi kaalumenna,
|
|
|
116 |
Vaskipangi vaalumenna.
|
|
|
117 |
Vaskipangi, paksu vitsa,
|
|
|
118 |
Nee ep pihta pitsitava.
|
|
|
119 |
Ma ole vapper vaenelapsi.
|
|
|
120 |
Ken pands sõnu säädemaie
|
|
|
121 |
Või pands huuli hoidemaie?
|
|
|
122 |
Päiv küll jõudis jõude jõuda,
|
|
|
123 |
Varatsep oli vaenelapsi.
|
|
|
124 |
Ma oli hoolik hommikulla,
|
|
|
125 |
Vapar enne valge'eta.
|
|
|
126 |
Kui me ürgam' üteleme,
|
|
|
127 |
Lahest laulu laskemaie;
|
|
|
128 |
Kikk tuleb külä kullemaie,
|
|
|
129 |
Sõda jääb servi seisamaie,
|
|
|
130 |
Mõõgamees jääs mõtlemaie,
|
|
|
131 |
Püss jääs püsti tal peosse;
|
|
|
132 |
Kõik tulev' hakkin aia pääle,
|
|
|
133 |
Tihasen teibaesse
|
|
|
134 |
Neiu sõnu kullemaie,
|
|
|
135 |
Kau laule kandemaie.
|
|
|
136 |
"Os see neiu meie näta,
|
|
|
137 |
Piiga või meie pidada
|
|
| |
pag. 230
|
|
|
139 |
Piaks ta pilulinule,
|
|
|
140 |
Kataks kaalinarmella.
|
|
|
141 |
Ei taad hoiaks orjusen.
|
|
|
| |
1(nii)
|