| |
Kui nüüd täämba 1877 tagasi kaeme vana aja pääle, sinna ei küüni kaeja, nee kanase ke veel ilda muna seest tulnu omma enge nee kel must prill nina pääl ja liikme kokko vajono omma, nee tundva veel oman haigevooden, et na rahuliste oma varjokese all võiva olla. Silmaveeta ei või kirjoteda, kui ma kae, kuis Parri Peep vana mees Kirmsist karjakõrral Praaga hoamigo ojaten läts, Selheim tulli mano: mis sinol om, ooda, ooda, mina kiso sino jala kõtust välja. Peep läts kodo ja kooli. - Nüüd omma inemise kui linnupoja vallale, ei enamb valda, kihelkonda, mine Vennemaale vai Eestimaale ei kellegi üles ütlemist ei küsimist.
|
|
| |
Enne olli nii jo kui teeda mõisasulane mõisa oma, talle es masse ta palka kopkat, söök olli mõisa lavva päält. Karja Paap olli igavene karja Paap, Tare Peeter olli igavene tarepoiss, talli Jaan olli niisama. Tüdriku pand herr mehele kui taht ja kelle ta taht. Herra tahtmata ta es või midagi sündida, kui tüdrik mehele läts vallan, es tohi herra lubata minna, herr and tähe, võtt linike vasto, kui ta omma või võõra valda läts. Vennemaal veel osteti naisi mino päivil, kui kuninga valla mees mõisniku vallast taht naist võtta, sis pidi konnitsat masma mitte vähem kui 30 rbl. Kuni 300 rbleni.
|
|
| |
Niisama teiva papi, laulatamise man võeti hinda, kuis peigmehe särk ja maja arvati kandvat, ehk kaubeldi mitmehe kõrda. Nimelt Nitsiko Hillõp võtt maatütriku Karpseppa Anne, mõlemba Kahkva inemise, Räpinale saivat Paap 5 hõberbl. mes sis ammak 18 rbl. vaske mass ja ilmatu hinnas arvati, laulatamise raha. - Luteri õpetaja säädus olli paari loetamisel peigmehe poolt üts kana, mõrsja üts kurst linno, üts rbl. ja 80 raha ja paar tetri, pund leiba, see olli laulatus vatsk kuus küünard linik ja puude ütle vöö. Vanemba ajal olli laulatamise man ka vorsti massetu, mino ema olli veel kuulnu, kui õpetaja kantslist hõiganu, ära toogu tükk leiba, tooge seda kõrralist vatska, silmaga näi ka, kui pere kerikomõisan laulatamise vatski seiva, kõneliva: see om Peedol, see Aadol, ilma olete saanu, ilma andke ka. No sinna om 2 tuhat aastat tagasi, nüüd ei saa midagi ilma. Olgu veel naljas lisatu, et vorstitooja suure sooliko täüs tsea aganit viinu ja olli küll kohto alla saanu, ent vorsti kandmine maha jäänu.
|
|
| |
Mine veel parhilla Venemaale kaema, kuis sääl sääduseta suure laulatamise hinnaga mehe naisi otse kui ostva. Hää inemine puhas Jumala poole kuri inemine vande.
|
|
| |
Et kiik see maa ülekohut ja vägivalda täüs, kes võip sis kirjotada läskinaiste ja vaestelaste põlve, kuis ikiva nema
|
|
|
|
6 |
Oma kallist kandijat
|
|
|
|
7 |
Tare maha tegijat
|
|
|
|
8 |
Musta mulla pöörijat
|
|
|
|
9 |
Seemne sisse sekajat.
|
|
| |
Veel ilda kooli üts vanatüdruk, kes jo peris saisusest otsekui maja külge kinni kasunu olli, seeni kui surmani. Keda elaja eest peeti ja peremees sita pääle panemise man vihaga raudvigla haro sälja sisse lei, haav mädasi, tüdrik ikk.
|
|
|
|
11 |
Emakene hellakene
|
|
|
|
12 |
Oles sa minno merde viinu
|
|
|
|
13 |
Oles sa kandnu kaevanduhe
|
|
|
|
14 |
Meri oles minno meelitanu
|
|
|
|
15 |
Kalaranna kasutanu.
|
|
| |
Kos ma jõvva kirjotada Kuhja Paabust, Kikka Rodkast, Tobu Peetrist ja muist, kel palka es ole krossi, ja peris teolooma olliva. Sei, mes kotti panti, olli nii mõro kui taht. Ma näie silmaga kui Kõpsu Joosep herrale kaibama läts, et leib aganane ja kapstil suurmit ei ole. Herra ütel: mina taha sinu kurgu puhastada, kui sul kapsta ei lää kurko. Kaiba Jumalalle, see kuuld - vaiklikult.
|
|
| |
Kost nee vana laulu omma saanu, muist kui neist väga vaivatu ja piinatu inemisist, kel kõtt tühi ja sälg verine, sis es ole temal muud trööstjat ega rõõmustajat, kui nee vana laulusõna, mes tema muret ja kurbost ja und minema saat, ta tulet omma haledat saisust meelde, mõtel ja laul:
|
|
|
|
18 |
Oh ma vaene poisikene
|
|
|
|
19 |
Maan olli marjasuurukene
|
|
|
|
20 |
Põrmandul põlvekorukene
|
|
|
|
21 |
Es minno tiia tessatniku
|
|
|
|
22 |
Es minno kuule kubijagi
|
|
|
|
23 |
Es näe vallavanemba.
|
|
|
|
24 |
Maast sai marjavarrekeses
|
|
|
|
25 |
Põrmandult põlvekorukeses
|
|
|
|
26 |
Kuulda saiva kubijagi
|
|
|
|
27 |
Teeda saiva tessätniku
|
|
|
|
28 |
Näta vallavanembagi
|
|
|
|
29 |
Küla nakas köudsi keerotama
|
|
|
|
30 |
Vald nakas kaplo valmistama
|
|
|
|
31 |
Sis minno sõtta sõimategi
|
|
|
|
32 |
Väe pääle vaivategi
|
|
| |
pag. 184 See nimitedu laul tunnistap üte vaeselatse elolugu, kuis tema elo väga vaene om olnu latsepõlven, mes tema esi oman kurbtusen om laulnu. kui meel haledast om lännu - oma endise aja pääle mõtelden.
|
|
|
|
34 |
Oh ma vaene poisikene
|
|
|
|
35 |
Kavva kanni kasvovaiva
|
|
|
|
36 |
Hirmsa tikõ teovaiva
|
|
|
|
37 |
Jumal sundko suure herrä
|
|
|
|
38 |
Näkko näladse esanda
|
|
|
|
39 |
Kea ai külmal kündumahe
|
|
|
|
40 |
Kahul adra kandemahe
|
|
|
|
41 |
Oh ma vaene poisikene
|
|
|
|
42 |
Küll ma künni kükikalla
|
|
|
|
43 |
Kanni adra argikalla
|
|
|
|
44 |
Sis tei tule Tammistohe
|
|
|
|
45 |
Sau saare veere alla
|
|
|
|
46 |
Sääl ma piitska peesitigi
|
|
|
|
47 |
Ja köudsa kostutigi
|
|
|
|
48 |
Piitsk mul peko lumitedu
|
|
|
|
49 |
Herra ette harmatedu.
|
|
| |
See laul tunnistap, kuis vaenelats mõisat nakas teenma ja paljo vaiva nägi, ja kuis tema sõttamineki pääle valmistap.
|
|
|
|
51 |
Niida kanni kasvopõlve
|
|
|
|
52 |
Saadi tikõ teopõlve
|
|
|
|
53 |
Ära minna, sõtta minna.
|
|
|
|
54 |
Lätsi talli kaemahe
|
|
|
|
55 |
Omma hobest otsimahe
|
|
| |
pag. 185
|
|
|
|
57 |
Leisi hiiro ikevata
|
|
|
|
58 |
Lauki vetta laskevata
|
|
|
|
59 |
Paadi leisi painutavat
|
|
|
|
60 |
Mes sa iket hiirokene
|
|
|
|
61 |
Laset vetta laugikene
|
|
|
|
62 |
Painudat sa paadikene
|
|
|
|
63 |
Hella hainaheidijat
|
|
|
|
64 |
Kallist kaerakandijat
|
|
| |
Vaeselatse sõttaminek:
|
|
|
|
66 |
Kägu kuuk vasta Riia nurmeh
|
|
|
|
67 |
Sisask Võnnu varikoh
|
|
|
|
68 |
Ega no kuku käokene
|
|
|
|
69 |
Iki sõa noore mehe
|
|
|
|
70 |
Kuningila kosilase -
|
|
|
|
71 |
Tulge vele, tulge helle
|
|
|
|
72 |
Saatke mööda ikupäiva.
|
|
| |
Lugejalle kõrva sisse: Ilma latse targemba kui valguse latse oman sugun.
|
|
|
|
74 |
Omma keisrit kittame
|
|
|
|
75 |
Alexandrit tennime
|
|
|
|
76 |
Alexandril olgu au
|
|
|
|
77 |
Hää ja tark oll tema nõu
|
|
|
|
78 |
Tema and meil priiuse
|
|
|
|
79 |
Arvo perast teeme tööd
|
|
|
|
80 |
Ega päiva, ega öö -
|
|
|
|
81 |
Nüüd ei pessa keaki
|
|
|
|
82 |
Kui me kurja tööd ei tee.
|
|
| |
Alexander I and meile priiuse ja lask orjapõlvest vallale 1819. 19. veebruaril.
|
|
|
| |
|