| |
Vana Kubja Kaibuse laul
|
|
|
|
2 |
Ma tahan rahval kuuluta
|
|
|
|
3 |
Mes esi tennu hirmuga
|
|
|
|
4 |
Ei ööse tule uni mulle
|
|
|
|
5 |
Kui mõtlen selle pääle ma
|
|
|
|
6 |
Ma olin vanast kubijas
|
|
|
|
7 |
siin ühe karjamõisa sees,
|
|
|
|
8 |
kost endal vara kogusin,
|
|
|
|
9 |
Ja rahval hoope jagasin.
|
|
|
|
10 |
Kui minul liha otsa sai
|
|
|
|
11 |
siis mõisahärg jäll haiges jäi
|
|
|
|
12 |
Mes ilus härg see ilmast läts
|
|
|
|
13 |
mes laih see ikes ellu jäi
|
|
|
|
14 |
Nii alati ma liha sain
|
|
|
|
15 |
Ja mõisa härgi elu möi
|
|
|
|
16 |
Võis herr küll seega leppida
|
|
|
|
17 |
Kui õnnes naha kätte sai
|
|
| |
pag. 479
|
|
|
|
19 |
Ma hoidsin mõisa vara küll
|
|
|
|
20 |
A esi kisksin kas ta sund
|
|
|
|
21 |
Kui kodust süvvä toodi mul
|
|
|
|
22 |
siis längan vilja viidijäl
|
|
|
|
23 |
Ma olin väega ahne mees
|
|
|
|
24 |
Ja vaivsi rahvast väega töös
|
|
|
|
25 |
Ja rahva peramene palk
|
|
|
|
26 |
iks oli mo käest jäme malk
|
|
|
|
27 |
Ma tapsi vana nii kui noort
|
|
|
|
28 |
Ei armu keägi leidnu moost
|
|
|
|
29 |
Ma ütli egaütele
|
|
|
|
30 |
Ai saadan vai see sinu töö
|
|
|
|
31 |
A kes veel süüda tegiva
|
|
|
|
32 |
Es mõista kuis neid nuhelda
|
|
|
|
33 |
neid esmält pessi egalt poolt
|
|
|
|
34 |
Ja perast ratso otsa päält.
|
|
| |
pag. 480
|
|
|
|
36 |
Oh kuis siis vaene rahvas nutt
|
|
|
|
37 |
Ja maad ja taivast appi kuts
|
|
|
|
38 |
siis karatasin kas jääd vaik
|
|
|
|
39 |
Vai tahad veel üts õige vatt
|
|
|
|
40 |
Ei mina see pääl mõtelnud
|
|
|
|
41 |
Et meil siin ilman üüri aig
|
|
|
|
42 |
Kuis pea mina lahkuma
|
|
|
|
43 |
Kui surma vikat selgest näüt
|
|
|
|
44 |
Kui kubja amet maas mul oll
|
|
|
|
45 |
Ja mõisast välja aeti ka
|
|
|
|
46 |
siis ellin omas majas ma
|
|
|
|
47 |
Ja kisksin vaesid lõpmata
|
|
|
|
48 |
Sest vaese rahva töö ja vaiv
|
|
|
|
49 |
oll makus mul kui mesisai
|
|
|
|
50 |
Kui midage neil lainasin
|
|
|
|
51 |
siis mitmevõrra perisin
|
|
| |
pag. 481
|
|
|
|
53 |
Ma siiski olin rikas mees
|
|
|
|
54 |
A saadan elas minu sees
|
|
|
|
55 |
Ma ennemb ema henge möi
|
|
|
|
56 |
Kui vilja vagel kuhja sõi
|
|
|
|
57 |
Es kulle enemp keage mo,
|
|
|
|
58 |
Ja küläst välja aeti ka
|
|
|
|
59 |
nüüd rahvas hirmsast vandva mo
|
|
|
|
60 |
Ja hukatuste sõudva ka.
|
|
|
|
61 |
Mind sõimatasse ahnepäits
|
|
|
|
62 |
Ja vana ülekohto krants
|
|
|
|
63 |
mes sai mul nüüd sest tapmisest
|
|
|
|
64 |
siin vannet ja sääl hukatust
|
|
|
|
65 |
Küll jääb veel tõisen ilman ka
|
|
|
|
66 |
Mul palju vastutada sääl
|
|
|
|
67 |
seeperast mina nutan nüüd
|
|
|
|
68 |
Et surm om hirmus kuulda mul
|
|
| |
pag. 482
|
|
|
|
70 |
Oh Jumal halasta mo pääl
|
|
|
|
71 |
Ja jätä minnu ellu veel
|
|
|
|
72 |
Hui kuis ma pea koolma nüüd
|
|
|
|
73 |
Kas om mul siis nii rasse süüd.
|
|
|
|
74 |
Nii laulis vana kubijas
|
|
|
|
75 |
Kui haige oll täl moga suur
|
|
|
|
76 |
Ja pea pime om nüüd ta
|
|
|
|
77 |
Jääb tõisen ilman vastata.
|
|
|
| |
|