h10500130001
Virumaa — Haljala
Einmann, J.;
Langei, A. A.;
Langei, A. I.
1892
1 | Kui mina akkan laulemaie | |||
2 | Laulemaie, luulemaie, | |||
3 | Küla keik jääb kuulemaie, | |||
4 | Valda keik jääb vaatamaie, | |||
5 | Rahvas servi seisamaie, | |||
6 | Kuulma minu lugusida, | |||
7 | Lapse alva laulusida, | |||
8 | Pardipoja palvesida. | |||
9 | Kust see laps on laulud saanud, | |||
10 | Pardipoeg on palved toonud? | |||
11 | Madu laulis mätta'assa, | |||
12 |
Käris1 Käris = tõug madusid. Vanasti uskus rahvas, et maud kõnelda ja laulda võinud, tihti isegi puus oma lugusi olla siristanud. laulis känta'assa,
|
|||
13 | Sirkane rohu seessa; | |||
14 | Laululindu lehtepuussa, | |||
15 | Pesilindu poesa'assa; | |||
16 | Kukkus kägu kaasikussa, | |||
17 | Kuldanokka kuusikussa, | |||
18 | Musta lindu männikussa, | |||
19 | Teised linnud tammikussa; | |||
20 | Lööris louke alle pilve, | |||
21 | Oiskas ööpik alle oue, | |||
22 | Videvikul vilistelles, | |||
23 | Enne koitu elistelles: | |||
24 | Igal linnul ise viisi, | |||
25 | Lugu loodu lustiline. | |||
26 | Tuuleoog toi teised viisid, | |||
27 | Vihm löi vilet pilvidesta, | |||
28 | Tuulispask aas pasunada, | |||
29 | Laane latvad torupilli; | |||
30 | Veed löid viisi virvendava, | |||
31 | Lähted laulu lainendava, | |||
32 | Metsad kose kohiseva, | |||
33 | Mered maru müristava. | |||
34 | Keel oli keereldi suussa, | |||
35 | Meel oli meeleldi päässa; | |||
36 | Korv oli erka kuulemaie, | |||
37 | Meel aga orna märkamaie, | |||
38 | Märkamaie, moistemaie: | |||
39 | Keiges tuhat kuulutusta, | |||
40 | Sala sana solmitusta, | |||
41 | Naljatuste naerukaja, | |||
42 | Kurvastuste kaebekola | |||
43 | Igatsuste ilmumisi: | |||
44 | Salul kone salaline, | |||
45 | Metsal juttu muisteline, | |||
46 | Lillel lugu luuleline, | |||
47 | Ohul ornal onneline. | |||
48 | Meel oli meeleldi päässa, | |||
49 | Keel oli keereldi suussa, | |||
50 | Korv oli erka kuulemaie, | |||
51 | Meel aga orna märkamaie. | |||
52 | Luu mina ottin luige suusta, | |||
53 | Ühe ottin ümbert ilma, | |||
54 | Kaksi ilmakaaredelta, | |||
55 | Kolmi taevatähtedelta, | |||
56 | Neli näkineidudelta, | |||
57 | Viisi murupiigadelta, | |||
58 | Kuusi kuude kudujalta, | |||
59 | Enam ella eidekeselt, | |||
60 | Eidekeselt, taadikeselt, | |||
61 | Muiste polve mälestuselt. | |||
62 | Keel oli keereldi suussa, | |||
63 | Meel oli meeleldi päässa; | |||
64 | Korv oli erka kuulemaie, | |||
65 | Meel oli orna märkamaie, | |||
66 | Märkamaie, moistamaie. | |||
67 | Luu mina luuasta alutan, | |||
68 | Sonad poimin pormandulta, | |||
69 | Soelun salmi ronga'asse; | |||
70 | Kedran laulu loimideksa, | |||
71 | Pouepaisu pakitsuse, | |||
72 | Meeletousu molgutuse; | |||
73 | Koon laulu kanga'asse, | |||
74 | Vaaksa luule valla'asta, | |||
75 | Einekese eba perest, | |||
76 | Tükkikese toe talust, | |||
77 | Kortnakese kuulu külast, | |||
78 | Siis saab kangas kauni karva, | |||
79 | Kauni karva, kullakarva, | |||
80 | Meeli aiva meelitava. | |||
81 | Kui mina akkan laulemaie, | |||
82 | Laulamaie, luulemaie, | |||
83 | Ei siis joua ohjad oida, | |||
84 | Ohjad oida, köied köita, | |||
85 | Paelad pikad ei pidada. | |||
pag. 14 | ||||
87 | Mäe mina laulan mere'esse, | |||
88 | Joe mina laulan järve'esse, | |||
89 | Metsad aga laulan mere'eksi, | |||
90 | Merekaldad kala'aksi, | |||
91 | Mereliivad linna'aksi. | |||
92 | Kui mina akkan laulemaie, | |||
93 | Laulemaie, luulemaie, | |||
94 | Teista laulu laskemaie, | |||
95 | Saa ei maja magada, | |||
96 | Küla ei unda uinutada, | |||
97 | Külapoisid poolta unda, | |||
98 | Külanaised natukestki, | |||
99 | Külatütred tükkikestki; | |||
100 | Küla siis kuulab küllakilla, | |||
101 | Talutuad upakilla; | |||
102 | Mehed siis mürab mütsatie, | |||
103 | Poisid poolel püksatie. | |||
104 | Kui mina akkan laulemaie, | |||
105 | Laulemaie, luulemaie, | |||
106 | Kolmat laulu laskemaie, | |||
107 | Küla siis laulan küllakilta, | |||
108 | Talutuad upakilta. | |||
109 | Küla siis touseb künnikselle, | |||
110 | Santi sauna katukselle, | |||
111 | Rikkas rehe räästa'aie, | |||
112 | Kehva meesi kivi pääle, | |||
113 | Muu pere pinu nojale. | |||
114 | Kui mina akkan laulemaie, | |||
115 | Laulemaie, luulemaie, | |||
116 | Neljat laulu laskemaie, | |||
117 | Küla siis küsib künnikselta, | |||
118 | Rikkas rehe räästa'asta, | |||
119 | Santi sauna katukselta: | |||
120 | Kust see laps on laulud saanud, | |||
121 | Pardipoeg on palved toonud? | |||
122 | See pole tütar tööda teinud, | |||
123 | Kabu kangasta kudunud, | |||
124 | Vikelsukki veeretanud! | |||
125 | Ühes mina tööga üles tousin, | |||
126 | Ühes luoga üles kasvin: | |||
127 | Kätkit väeti kiigutessa, | |||
128 | Kätkis ella kiikudessa; | |||
129 | Nummel marju noppidessa, | |||
130 | Karjas noori käidanessa, | |||
131 | Öitsel öösi oidadessa, | |||
132 | Laanes loogu ottadessa, | |||
133 | Metsas eina niitadessa, | |||
134 | Rannal räimi rookidessa, | |||
135 | Kalaverku katsudesea, | |||
136 | Talus tööda tallitessa, | |||
137 | Vikelsukki veeretessa, | |||
138 | Kedervarta keerutessa, | |||
139 | Kabu kangast kududessa | |||
140 | Nadul niisi nidudessa, | |||
141 | Jalad taldsid tallaspuida, | |||
142 | Sormed nidus niisisida, | |||
143 | Suu aga sonu seadeleksi, | |||
144 | Motted viisi veereteles. | |||
145 | Kui mina akkan laulemaie, | |||
146 | Laulemaie, luulemaie, | |||
147 | Küa keik jääb kuulemaie, | |||
148 | Valda keik jääb vaatamaie, | |||
149 | Minu alvatse sanuda, | |||
150 | Lapse alva laulusida, | |||
151 | Pardipoja palvesida, | |||
1
Käris = tõug madusid. Vanasti uskus rahvas, et maud kõnelda ja laulda võinud, tihti isegi puus oma lugusi olla siristanud. |
The similar poems were computed automatically using an optimized weighted alignment algorithm (Janicki, 2022) on sequences of verses.
H III 12, 469/72 (10) | 27 % |
|
E 86544 (33) | 11 % |
|
EÜS II 716/8 (208) | 10 % |
|
H III 2, 573/4 (4) | 10 % |
|
H IV 1, 45/7 (2) | 10 % |
|
EÜS I 1031 (22) | 93 % |
|
EÜS I 1042 (39) | 93 % |
|
EÜS VII 560 (12) | 85 % |
|
EÜS VII 561 (31) | 85 % |
|
EÜS VI 111 (38) | 81 % |
|
EÜS IV 1539 (64) | 79 % |
|
EÜS V 1429 (39b) | 79 % |
|
EÜS VII 238 (1) | 71 % |
|
EÜS V 1415 (10) | 64 % |
|
EÜS VI 206 (62) | 61 % |
|
E 59897 | 60 % |
|
E 35198 (3) | 59 % |
|
EKmS 4° 1, 87 (130) | 59 % |
|
EÜS I 1031 (21) | 58 % |
|
ERA II 258, 157 (518) | 56 % |
|
EÜS VII 2441/2 (363b) | 55 % |
|
EÜS X 2047 (301) | 54 % |
|
ERA II 14, 289 (26) | 53 % |
|
H I 4, 159 (39) | 52 % |
|
EÜS V 589 (84) | 50 % |
|
H III 1, 546 (2) | 50 % |
|