ERlA 1241. Vale surmasõnum: ülemaaliselt tuntud, siiski suhteliselt väheste üleskirjutustega esindatud, eepilise arenduslaadiga laulutüüp. Kuulub ühte rühma teiste n.-ö. «Valelik valetab» lauludega, nagu 660 («Valetab karjase peale»), 805 («Talgute laitja»), 1813 («Karjas kasvanud»), 1429 («Valetatakse, et kubjas surnud») jt. Laulu tavaliseks sündmustikuks on, et laulu minategelane (laulikneiu) lahkub kodust mingile välisele tööle (vilja õsuma, marjule, pähklile, luuda tooma), valelik vastutulija või kaval vares (viimane saartel) valetavad neiule, et tema kodused on surnud; neiu ruttab otsekohe koju, kuid leiab kõik sugulased elus olevat ja oma igapäevaseid töid tegevat. Esineb liitunult lauluga 950 («Luuatoomine»), 1004 («Laevasõit»), 24 («Müüdud neiu»), 3117 («Noorik kodu käimas»). Vrd. tüübiga 447 («Leinamäng»). Kompositsioonilt on puhuti arendatud korduslauluks.
| EÜS IV 1343/4 (61) | 1907 | Saaremaa — Muhu | Pehka, Mihkel; Grünthal (Ridala), Villem |
| H II 1, 396/7 (551) | 1888 | Virumaa — Jõhvi | Kallas, Oskar Philipp; Ostrov, Mihkel |
| H II 1, 435/7 (599) | 1888 | Virumaa — Jõhvi | Kallas, Oskar Philipp; Ostrov, Mihkel |
| H II 6, 456/8 (102) | 1890 | Saaremaa — Muhu | Seen, Gustav |
| H II 25, 790 (118) | 1890 | Viljandimaa — Helme; Viljandimaa — Tarvastu | Trull, Johann |
| H II 34, 493/4 (65) | 1892 | Harjumaa — Kuusalu | Lohk, Hans |
| H II 54, 483 (175a) | 1896 | Saaremaa — Muhu | Laipmann, Hans (Laikmaa, Ants) |